Prantslased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.3) (Robot: muudetud es:Pueblo francés
PResümee puudub
14. rida:
Revolutsioonieelsel Prantsusmaal määratleti Prantsuse riigi kodanikkond eelkõige [[territoorium]]i (''[[ius soli]]''), mitte päritolu (''[[ius sanguinis]]'') alusel. Feodaalõigus tunnistas isiklikku truudust suveräänile, kuid [[suverään]]ile alluv kodanikkond määratleti inimeste sünnimaa järgi. 3. septembril [[1791]] vastuvõetud konstitutsioon kinnitas aga, et need, kes on sündinud Prantsusmaal välismaalasest isa lapsena ja on määratlenud oma elukohaks Prantsusmaa, samuti need, kes on sündinud prantslasest isa lapsena välismaal, tulnud Prantsusmaale ja andnud kodanikuvande, saavad Prantsusmaa kodanikeks.
 
Prantsuse rahvusriik sündis pärast [[1789]]. aasta [[Suur Prantsuse Revolutsioon|Suurt Prantsuse Revolutsioonirevolutsioon]]i ning [[Napoleon]]i keisririiki. See asendas vana [[Prantsuse kuningriik|Prantsuse kuningriigi]], mida valitsesid kuningad jumaliku õiguse alusel. Ajaloolase [[Eric Hobsbawm]]i hinnangul andsid aluse Prantsuse kodanikkonna ühtekuuluvustunde arenguks Napoleoni leiutatud massiline [[värbamine]] ning 1880. aastate riikliku koolisüsteemi seadused, mis lubasid mitmesugustel Prantsusmaal elutsevatel rühmadel seguneda. [[1870]]. aasta [[Prantsuse-Preisi sõda]], mis viis lühiealise [[Pariisi Kommuun]]ini, oli [[Patriotism|patriootlike]] tunnete õhutamises äärmiselt tähtis. Kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] jälgisid Prantsuse poliitikud hoolikalt vaidlusalust [[Alsace-Lorraine]]'i piirkonda, mis mängis olulist rolli prantsuse riigi ning seeläbi ka rahva enesemääratluses.
 
Tänapäeval elab 2,2 miljonit Prantsuse kodanikku (4% kodanikest) väljaspool Prantsusmaad.