Järeltäiend: erinevus redaktsioonide vahel

'''Järeltäiendi''' puhul asub [[omadussõnaline täiend]] põhisõna järel. Järelasendit kasutatakse '''täiendi esiletõstmiseks''', peamiselt ilukirjanduskeeles ja emotsionaalses kõnekeeles, nt ''meriMeri, '''suur ja sügav''', ei anna oma saladusi välja. Tüdruk, '''väle kui välk''', jooksis kommipoodi.

* esiletõstev ja pikem, nt meriMeri, '''suur ja sinine'''. Maja, '''massiivne ja kandiline'''.

* [[asesõna]] (pronoomenit) laiendav, nt '''miskiMiski inimlik''' pole meile võõras. '''Miski muu'''; '''mina vaene'''.

* [[võrdlustarind]], nt '''tumehallTumehall nagu saatus'''. Meri, '''must kui öö'''. Naeratus, '''särav kui päike'''.

* lahutatud ning sel juhul paikneb järeltäiend lause lõpus, nt referaadiReferaadi saatis ta mulle '''ingliskeelse''' (= ta saatis mulle ingliskeelse referaadi). Vesi jooksis kraanist '''hästi külm''' (=kraanist jooksis hästi külm vesi). Kirja saatis ta lühikese (= ta saatis lühikese kirja).

Järeltäiend on asendatav [[täiendkõrvallausega]], kus vastav omadussõna talitleb öeldistäitena, ning lause lõpus paiknev [[järeltäiend]] on tajutav iseseisva [[elliptilise]] lausena, nt ''Ta kleit, ''päikesest pleekinud ja vihmast märg'', rebenes katki. - Ta kleit, ''mis oli päikesest pleekinud ja vihmast märg'', rebenes katki. Rühma juhtis nooruke leitnant, ''peenike kui piitsavars''. - Rühma juhtis nooruke leitnant. ''Peenike kui piitsavars.''.

Tüüpiline järeltäiend on '''mitmesõnaline'''. Normaalsed on ühesõnalised täiendid vaid '''asesõnalise''' põhja juures, kus järelasend on paratamatu, tihti ka nime, samuti sõnade ema, isa, õde, vend jms juures, eriti üttes, nt ''õdeÕde, kallis'', ulata mulle raamat. ''Sina, õnnetu'', oled tõesti palju kannatanud!''

* [[iskuliste asesõnade]] laiendina, nt Kes ta ''niisugune'' on?

* kõnekeeles hinnanguliste nimisõnade laiendina, nt Lollpea ''niisugune''!

* igasuguste nimisõnade laiendina, kui fraasis on ka demostratiivpronoomenist (näitav asesõna) [[eestäiend]], nt Kes see plika ''säärane'' on?

* olevas käändes ja kui-lisandit, nt ''onuOnu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa.''

* vähendava või hellitleva varjundiga ilma täienditeta [[järellisandit]], nt ''lapsLaps rumaluke ei saa veel asjadest aru''.