Ringhääling: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
8. rida:
Mõnikord nimetatakse 'ringhäälinguks' ka kaabellevi ja TV-d, mis ületab sõna algse tähendusmahu. TV-d ja ringhäälingut üheks terminiks ühendavana on ajakirjanik [[Holger Kaljulaid]] välja pakkunud mõiste 'ringlevi', mis vastaks ingliskeelsele sõnale ''broadcasting'' või venekeelsele ''широковещание''le.
Ringhääling oli Tammaare järgi trükisõnaga alanud arengu järg, mis on kaasa aidanud [[massiühiskond|massiühiskonna]] väärastumisele: “[pärast trükisõna] … leiutati masin, mis võimaldab kas või sajal miljonil tuhandete kilomeetrite taga ainsa isiku elavat sõna kuulata. Millega ajaleht tegi alguse, selle lõpetas raadio: enam ei ole isiklikku arusaamist ega arvamust, enam ei ole arvamustes rahvast ega hulka, vaid on ainult see üksik, kes valitseb kõnemasinat. Masin juhib hulka ja muudab ta endagi masinaks.”
– [[Anton Hansen Tammsaare]], Revolutsioon. Tänapäev, 1939, nr 6; A H Tammsaare, Kogutud teosed, XVII. Tln, 1990, lk 236-239.
| |||