Redaktsioon: 17. oktoober 2012, kell 10:09 redigeeri Elvim (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5107 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. oktoober 2012, kell 15:07 redigeeri eemalda Elvim (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5107 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: Kiraalsusega on tegemist bioloogias, füüsikas, keemias ja matemaatikas. '''Akiraalsed''' (mittekiraalsed) on objektid, mis on identsed oma peegelpildiga. Looduses on kiraalsus laialtlevinud nähtus. Kogu elusloodus, s h meie ise oleme ehitatud orgaanilisest materjalist, seejuures suures osas asümmeetrilistest [[molekul]]idest. [[Süsinik]]u [[aatom]] nelja erineva rühmaga loob tüüpilise [[stereokese\|kiraalse ~~tsentri~~keskme]], mistõttu saavad esineda käelised [[isomeer]]id, mille peegelpildid ei ühti. Keerulise struktuuriga molekulides esineb mitmeid kiraalseid tsentreid, mistõttu võimalike [[stereoisomeer]]ide arv võib suureneda oluliselt. Näiteks pikad polümeersed [[DNA]] molekulid, mis on paremakäelise kruvina spiraaliks keerdunud. ==Näiteid== Kiraalsust esineb kõikjal meie ümber. Mõned näited, mille puhul on eelduseks korrapärasusest kõrvalekallete puudumine: inimese parem ja vasak pool; pluusi parem ja vasak hõlm (enne nööpe ja nööpaukusid); parem ja vasak käsi; parema ja vasaku käe kindad; käärid parema- ja vasakukäelistele; ühe paari kingad; linnu parem ja vasak tiib; ussikese parem ja vasak pool; enamus puu- ja taimelehti; paremale ja vasakule avanevate uste hinged; täring (õnnemängude täppidega kuubik) jmt.

Kiraalsus: erinevus redaktsioonide vahel