Juur (matemaatika): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
+valemid tööle |
||
6. rida:
Olgu astendajaks n ühest suurem naturaalarv. Sel juhul astme an ja astendaja n põhjal astme aluse leidmist nimetatakse juurimiseks. Juurimine on seega astendamise üheks pöördteheteks. Teised pöördteheteks on logaritmimine.
Fikseeritud n korral tähendab juurimistehe vastavalt arvule a niisuguse arvu b leidmist et bn = a. Juurimistehe tulemuse märkimiseks kasutatakse sümbolit √(n&a), mida nimetatakse n-mda astme ehk ka n-ndaks juureks arvust a. Arvu n nimetatakse seejuures juurijaks ja arvu a juuritavaks
Kui juurijaks on 2, siis jäetakse juurija kirjutamata, näiteks: <math>\sqrt{a}</math>. Kui juurijaks on 3, siis nimetatakse juurt kuupjuureks ning juurija kirjutatakse välja, näide: <math>\sqrt[3]{a}</math>. Kui juurijaks on 4 või suurem, siis loetakse tehet neljas (või n-es) juur arvust a.
Kui paarituarvulise juurija korral juurimistehe resultaat üheselt määratud iga reaalarvu a puhul, siis paarisarvulise juurija korral see nii ei ole. Juure sümboli √(n&a) ühese tähenduse tagamiseks kasutatakse a ∈ R puhul järgmist kokkulepet:▼
Arvu juurt võib kirjutada ka astme abil: <math>\sqrt[n]{a^m} = a_m^n</math>. Näiteks <math>\sqrt[3]{343} = 343_3^1 = 7</math>.
▲Kui paarituarvulise juurija korral juurimistehe resultaat üheselt määratud iga reaalarvu a puhul, siis paarisarvulise juurija korral see
== Viited ==
| |||