Hõõglamp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (Robot: lisatud ar:مصباح متوهج |
+sektsioonid, ajalugu |
||
16. rida:
'''Hõõglamp''' (kõnekeeles tuntud ka kui '''elektripirn''') on [[valgustusseade]], kus helendub [[elektrivool]]u poolt kõrge [[temperatuur]]ini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse [[volfram]]ist, kuna selle [[sulamistemperatuur]] on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 [[mikromeeter|μm]] jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit paikneb [[klaas]]kolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud [[väärisgaas]]iga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud.
===Ajalugu===
Varasematel aegadel on kasutatud ka [[puusüsi|söepulki]] ja [[bambusevõrsed|bambusevõrseid]], mille vahel tekkis elektrivoolu toimel [[kaarleek]], mis oligi valgusallikaks, kuid neid kasutati rohkem [[prožektor]]ites.
1802. aastal lõi inglane [[Humphry Davy]] esimese elektri jõul töötava valgusallika, kui ta kasutas plaatina-hõõgniiti.
1809. aastal lõi Davy esimese puusüsi-hõõgniidiga kaarlambi.
1835.a. demonstreeris [[James Bowman Lindsay]] oma püsival elektrijõul töötavat valgustit ja nii on Lindsay tuntud kui esimese hõõglambi leiutaja.
1880.a. pandi eri leiutajate ettevõtete poolt Inglismaal ja Ühendriikides esimesed hõõglambid majadesse sisse.
1904.a. said ungarlane [[Sándor Just]] ja horvaatlane [[Franjo Hanaman]] Ungari patendi [[Tungsten]]i hõõgniidiga hõõglambi eest.
1908.a. leiutas [[Thomas Alva Edison]] sokli, mida teatakse siiani E''xx'' nomenklatuuri all, millest Euroopas on tuntuim [[E27]].
===Tänapäev===
Hõõglamp on seniajani laialdases kasutuses, sest nii selle valmistamine kui ka ekspluatatsioon on suhteliselt lihtsad (teda on võimalik valmistada sobivas suuruses sobivale pingele, töötab nii alalis- kui ka vahelduvvooluga, ei karda sagedast sisse-väljalülitamist, süttib hetkeliselt, on tundetu ümbruse temperatuuri suhtes jne). Vähehaaval asendatakse siiski mitmetes valdkondades hõõglampe välja (kompaktsete) [[luminofoorlamp]]ide, gaaslahenduslampide ja [[valgusdioodlamp]]ide vastu, mille [[valgusviljakus]] on märksa kõrgem. Hõõglambi edasiarendus on [[halogeenlamp]], kus klaaskolvi sisemus on täidetud halogeengaasiga, mis suurendab veelgi hõõgniidi eluiga ja võimaldab sellel töötada kõrgematel temperatuuridel, nii et paraneb ka valgusviljakus.
===Tehnilised andmed===
{| class="wikitable"
|+ Tüüpiliste hõõglampide valgusviljakuse võrdlus tarbitavate elektrivõimsuste lõikes (120-voldiste lampide puhul)
| |||