Hernesupp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P . |
||
2. rida:
'''Hernesupp''' on kuivatatud [[hernes]]test keedetud [[supp]].
Herned pannakse enne supikeetmist vette likku, seda isegi juba eelmisel õhtul. Tavaliselt lisatakse hernesupile suitsutatud [[sealiha]], [[porgand]]it, [[odrakruubid|odrakruupe]] ja maitseaineid.
Hernesupp on olenevalt hernesordist tavaliselt roheka või kollaka värvusega.
Hernesuppi on tehtud ja söödud
Eesti kultuuris on hernesupp koos seajalgadega traditsiooniline [[vastlad|vastlatoit]].
12. rida:
Kunagise [[Rootsi impeerium]]i aladel, sealhulgas [[Soome]]s, on tavaks süüa hernesuppi [[neljapäev]]iti. See komme pärineb [[reformatsioon]]ieelsest ajast, kui [[reede]] oli [[paast]]upäev. Hernesuppi serveeritakse seal [[sealiha]] ja [[sinep]]iga. Retsept sisaldab sageli [[sibul]]at ja selliseid [[rohttaim]]i nagu [[tüümian]] ja [[majoraan]]. Kõrvale võidakse süüa [[näkileib]]a. Hernesupi järel süüakse tavaliselt [[pannkook]]e [[moos]]iga, mida võetakse pigem supi osana kui iseseisva [[magustoit|magustoiduna]].
Neljapäeviti pakutakse hernesuppi nii [[Rootsi]] kui ka [[Soome]] [[armee]]s. See komme pärineb [[Teine
[[Venemaa]]l lisatakse hernesupile [[kartul]]eid, mida mujal ei tehta. Kõrvale võidakse pakkuda [[röstimine|röstitud]] [[leib]]a.
21. rida:
Hernesuppi võidakse pakkuda suurtel rahvakogunemistel. Nimelt on hernesupp odav, seda on lihtne suures koguses valmistada ja enamik inimesi armastab seda mingil määral.
Rahvajutu järgi [[mürk|mürgitati]] kukutatud [[Rootsi kuningas]] [[Erik XIV]] hernesupiga. [[20. sajand]]
[[Kategooria:Supid]]
| |||