Muusikaline parameeter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: lisatud fr:Théorie de la musique |
Resümee puudub |
||
126. rida:
[[Eckehard Kiem]] defineerib muusika üldentsüklopeedias "Das neue Lexikon der Musik" artiklis "Parameter" parameetri mõistet matemaatikas ja teistes valdkondades "mõõdetavate suurustena, mille abil suure terviku üksikelemendid on omavahel võrreldavad" (''messbare Grössen, durch die einzelne Elemente einer grösseren Gesamtheit miteinander vergleichbar sind''). Muusikas esineb parameetri mõiste esimest korda 1940ndatel ja tähendab matemaatikast ülekantud tähenduses algselt erinevaid täpselt mõõdetavaid "osamomente" (''Teilmoment'') nagu helisagedust (''Frequenz''), ülemhelispktrit (''Obertonspektrum'') ja amplituudi (''Amplitude''). Algselt kasutatakse muusikalise parameetri mõistet muusikateoreetilistes ja -teaduslikes tekstides tihedas seoses 1950ndate alguses tekkinud muusika seriaalse kompositsiooni- ja analüüsimeetodiga. Sisuliselt laiendatuna hakkas parameetri mõiste tähistama kõiki eraldatavaid ja komponeeritavaid muusikalisi üksikvaldkondi nagu näiteks helikõrgust, helivältust (''Tondauer''), artikulatsiooni ja tämbrit. Veelgi hiljem kasutati parameetri mõistet muusika kõige erievamatel tasanditel asuvate rühmade (''Gruppen'') ja struktuuride omaduste (''Merkmal'') tähistamiseks: näiteks staatiline või arenev tüüp (''statischer oder entwickelnder Typus''), erinevad tihedused (''unterschiedliche Dichte''), pidevus või katkelisus ehk kontinuiteet või diskontinuiteet (''Kontinuität oder Diskontinuität''), kompositsiooniline fikseeritus või avatus (''kompositorische Fixierung oder Offenheit''). Sellist muusikaliste koostisosade kompositsioonilist eraldi kasutatavust ja iseseisvumist on seriaalse muusika olulisemate esindajate Karlheinz Stockhauseni ja Pierre Boulezi poolt omistatud ka Anton Weberni hilisemale loomingule. Sellest hoolimata on Kiemi meelest tänapäeval vahel rakendatav mitteajalooline parameetriline lähenemine serialismieelsele muusikale siiski problemaatiline (Kiem 1996: 587)<ref>Kiem, Eckehard 1996. Artikkel ''Parameter''. Das neue Lexikon der Musik. Bd. 3. Weimar: Verlag J. B. Metzler.</ref>
=Muusikaliste parameetrite
Üks võimalus on jaotada muusikalised parameetrid kahte suurde rühma:
Muusikaliste parameetrite klassifitseerimiseks on ka muid võimalusi:
# Sõltuvalt uuritava muusikalise objekti iseloomust võib teatud muusikalisi parameetreid pidada esmasteks (primaarseteks) ning teatud parameetreid teisesteks (sekundaarseteks).
# Muusikalised parameetrid võivad kuuluda ainult või ühtaegu muusikalise stuktuuri kategooriate, füüsikaliste suuruste või tajukategooriate hulka.
# Strasbourgi Akadeemia (''Académie de Strasbourg'') muusikapedagoogika üliõpilastele suunatud õpetuse kohaselt[http://www.acstrasbourg.fr/sections/enseignements/secondaire/pedagogie/les_disciplines/education_musicale/ecouter/une_demarche/espace_temps_coule/view] on muusikalised parameetrid jaotatud [[ruum]]i, [[aeg|aja]], [[tämber|tämbri]] ja [[vorm (muusika)|vormi]] valdkonda:
|