Matemaatiline pendel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Matemaatiliseks pendliks''' nimetatakse väikeste mõõtmetega [[kehapunktmass]]i, mis on riputatud venimatu ja väga väikese [[mass]]igaitu niidi otsa. Kui [[niit]] on [[vertikaalsus|vertikaalne]], siis tasakaalustab kuulikesele mõjuv niidi [[elastsusjõud]] <math> \vec {F_e}</math> [[raskusjõud|raskusjõu]] <math>\vec{F_r}</math>. See pendli asend on tasakaaluasend.
 
Kui [[niit]] on [[vertikaalsus|vertikaalne]], siis tasakaalustab kuulikesele mõjuv niidi [[pinge (mehaanika)|pinge]] <math> \vec {F_e}</math> [[raskusjõud|raskusjõu]] <math>\vec{F_r}</math>. See pendli asend on tasakaaluasend. Väikeste [[kaldenurk]]ade korral on matemaatilise pendli liikumise [[kiirendus]] võrdeline hälbega tasakaaluasendist ''x'':
Väikeste [[kaldenurk]]ade korral on matemaatilise pendli liikumise [[kiirendus]] võrdeline hälbega tasakaaluasendist <math>a_x=- \frac{g}{l}x</math>. Siit võib järeldada, et väikeste hälvete korral on matemaatilise pendli võnkumine [[harmooniline võnkumine|harmooniline]].
: <math>a_x=- \frac{g}{l}x, \,</math>
 
Väikestekus [[kaldenurk]]ade korral''l'' on matemaatilise pendli liikumisepikkus ja ''g'' on [[kiirendusraskuskiirendus]] võrdeline hälbega tasakaaluasendist <math>a_x=- \frac{g}{l}x</math>. Siit võib järeldadaJäreldub, et väikeste hälvete korral on matemaatilise pendli võnkumine [[harmooniline võnkumine|harmooniline]].
Matemaatilise pendli [[ringsagedus]]e ligikaudne väärtus on avaldatav valemiga <math>\omega = \sqrt { \frac {g}{l}}</math>.
 
Matemaatilise pendli [[ringsagedus]]e ligikaudne väärtus on avaldatav valemiga <math>\omega = \sqrt { \frac {g}{l}}</math>.
[[Võnkeperiood]] on avaldatav valemiga: <math>T= 2 \pi \sqrt { \frac {l}{g}}</math>.
 
: <math>\omega = \sqrt { \frac {g}{l}}</math>.
Pendli võnkeperioodi sõltuvust [[Vaba langemise kiirendus|vaba langemise kiirendusest]] kasutatakse vaba langemise kiirenduse täpseks mõõtmiseks erinevates kohtades [[Maa (planeet)|Maa]] pinnal. Mõõtmistulemuste põhjal võib avastada ka [[rauamaak|rauamaagi]], [[nafta]], [[maagaas|gaas]]i jt. [[maavara]]de leiukohti.
 
[[Võnkeperiood]] on
 
[[Võnkeperiood]] on avaldatav valemiga: <math>T= 2 \pi \sqrt { \frac {l}{g}}</math>.
 
Pendli võnkeperioodi sõltuvust [[Vabaraskuskiirendusest langemise kiirendus|vaba langemise kiirendusest]]''g'' kasutatakse vaba langemise kiirenduseraskuskiirenduse täpseks mõõtmiseks erinevates kohtades [[Maa (planeet)|Maa]] pinnal. Mõõtmistulemuste põhjal võib avastada ka [[rauamaak|rauamaagi]], [[nafta]], [[maagaas|gaas]]i jt. [[maavara]]de leiukohti.
 
==Vaata ka==
 
*[[Füüsikaline pendel]]