MINIX: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kat |
PResümee puudub |
||
9. rida:
| väljalase =
| viimane_väljalaske_versioon =
|
| viimane_testversioon =
| viimase_testversiooni kuupäev =
24. rida:
}}
'''MINIX''' on [[Andrew Tanenbaum]]i poolt loodud pisike [[operatsioonisüsteem]]. Ta lõi MINIX-i kui näidise operatsioonisüsteemist oma raamatu ''Operating Systems: Design and Implementation'' (ilmus [[1987]]. aastal) tarvis. Raamat sisaldas 12000 rida MINIX-i koodi ja lisaks sai lähtekoodi kaasa ka [[flopi]]l. MINIX loodi ühilduma [[IBM]] PC-de ja [[IBM]] PC/AT arvutite jaoks, sest need oli siis kõige levinumad ja A. Tanenbaumile ka
Praegu on kasutusel MINIX 3 versioon, mille valmimisest anti teada [[2005]]. aastal. Nagu ka eelmised versioonid, on ka tema eesmärk tegelikult tutvustada õpilastele ja huvilistele operatsioonisüsteemi ehitust. Teda on võimalik nüüd ka näiteks [[LiveCD]]-na kasutada või siis kuvatõmmistega vastavatel emulaatoritel käivitada.
== Seos Linuxiga ==
33. rida:
Võrreldes [[Linux]]iga on MINIXi suurimaks erinevuseks tuuma ülesehitus. Linux kasutab monoliit tuuma, MINIX aga [[mikrotuum]]a. Tannenbaumi-Torvaldsi debatis ei kiitnud Tannenbaum seda otsust heaks ja veel [[2006]]. aasta mais õigustas ta mikrotuuma kasutamist.<ref>[http://www.cs.vu.nl/~ast/reliable-os/ Tanenbaum-Torvalds Debate: Part II]</ref> Kuna Linuxit arendati algselt MINIXis, siis päris Linux mitmed MINIXi omadused, nagu näiteks failisüsteemi.
Kenneth Brown Alexis de Tocqueville Instituudist andis [[2004]]. aasta mais välja raamatu ''Samizdat'', kus ta väitis, et suur osa Linuxi tuuma koodist kopeeriti MINIXi koodist. Süüdistused lükati üleüldiselt ümber, Andrew Tanenbaum isiklikult kritiseeris Kenneth Brown'i ja kirjutas pika vastuväite oma isiklikule veebilehele.<ref>[http://www.cs.vu.nl/~ast/brown/ Tanenbaum, Andrew S. 'Some Notes on the "Who wrote Linux" Kerfuffle']</ref><ref>[http://www.MINIX3.org/doc/faq.html#legal Tanenbaum, Andrew S. 'MINIX 3 FAQ']</ref>
==Litsents==
Ajal, kui esimene MINIX ilmus, loeti selle litsentsi suhteliselt liberaalseks. Andrew Tanenbaum soovis kohe alguses, et MINIXi lähtekood oleks kõigile vabalt kätte saadav. Seda selleks, et õpilastel ja raamatu kasutajatel oleks võimalik vabalt koodi uurida, muuta ja uusi programme arendada. Kahjuks ei nõustunud alguses sellega raamatu kirjastajad. Nimelt nad ei tahtnud, et raamatus oleks midagi sellist liidetud, mida kasutajad võivad ise kopeerida (näiteks lähtekood). Nii lahendati alguses olukord nii, et MINIX-i litsentsitasu liideti raamatu hinnale. See muutis ka võimatuks MINIXi kasutamise vabalt jagatava operatsioonisüsteemi alusena. Kuid kui 1990. aastate alguses ilmusid [[Linux]] ja [[386BSD]] operatsioonisüsteemid, siis õnnestus lõpuks ka MINIX muuta [[vaba tarkvara|vabaks tarkvaraks]].
Aprillis 2000. aastal muutus MINIX vabaks/avatud tarkvaraks lubava vaba tarkvara litsentsi alusel,<ref>[http://www.minix3.org/license.html MINIX 3 - License]</ref> aga selleks ajaks oli MINIX oma võimalustelt teistest operatsioonisüsteemidest maha jäänud ja paljud entusiastid olid 1990. aastatel selle asemel Linuxile või mõnele BSD variandile üle läinud. Nii on MINIX praegused kasutajad peamiselt üliõpilased või hobikasutajad.
| |||