Prantsusmaa kuningas: erinevus redaktsioonide vahel

'''Prantsusmaa kuningas''' ([[prantsuse keeleskeel]]es ''roi''; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme[[tamm]]e) oli [[Prantsusmaa]] valitseja aastail [[843]]–[[1792]], [[1814]]–[[1815]] ja 1815–[[1848]].

Õigupoolest pole päris selge, millal [[Prantsuse kuningriik]] alguse sai, kuid üpris loogiline oleks selle algust lugeda [[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigi]] loomise algusest. Sageli peetakse Prantsuse kuningriigi asutavaks sündmuseks [[Frangi riik|Frangi riigi]] loomist [[Chlodovech]]i poolt [[486]]. aastal või ka [[Hugues Capet]]' saamist kuningaks [[987]]. aastal pärast [[Karolingid]]e väljasuremist. Samas ei saa Frangi riiki üheselt pidada Prantsusmaa eelkäijaks, sest germaani rahvaste hulka kuuluvad [[frangid]] rajasid oma riigi [[Kirde-PrantsusmaalePrantsusmaa]]le ning prantsuse rahvas kui selline tekkis alles sajandeid hiljem. Aasta 843 tundub kõige loogilisem seetõttu, et siis tekkinud Lääne-Frangi riik hõlmas umbkaudu hilisema Prantsusmaa piire ning sealseks pealinnaks sai [[Pariis]].

Prantsuse kuninga tiitel oli läbi [[keskaeg|keskaja]] äärmiselt oluline ja seda mitte ainult seetõttu, et tegu oli võimsa riigi monarhiga[[monarh]]iga. Kuningas uskus end üldiselt olevat [[Karl SuureSuur]]e tõeline järeltulija ning seega pärinud ka erilise vahekorra paavstiga[[Rooma paavst]]iga, mistõttu nimetati Prantsuse kuningat kas katoliiklikuks kuningaks või kõige kristlikumaks kuningaks, mis juba iseenesest aitas tekitada rivaliteeti [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriga]]. Prantsusmaa kuningate eelisteks võrreldes keisritega oli aga nende pärilik võim ning korraldus, millega pärijaks võis olla vaid monarhi meessoost järeltulija, mis välistas võimaluse mõnel võõral valitsejal abielu teel Prantsusmaa valitsejaks saada.

[[Kategooria:Prantsusmaa ajalugu]]