Redaktsioon: 16. mai 2012, kell 23:22 redigeeri 80.235.48.141 (arutelu) →‎Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. august 2012, kell 21:32 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 071 muudatust kribu toim, "viletsas seisus mall maha" Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=september\|aasta=2006}} ~~''See artikkel on viletsas seisus.''~~ '''~~Keevitus~~Keevitamine''' ehk '''keevitus''' (protsess)– kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. '''[[Kaarkeevitus]]''' on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub [[keevisliide]]. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, [[metallurgia]]protsessid sulamis, õmblusmetalli [[kristalliseerumine]] ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel [[keevitatavus\|keevitatavad]]. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. ==Kaarkeevitus==▼ [[Pilt:SMAW.welding.af.ncs.jpg\|thumb\|Kaarkeevitamine]] ▲==Kaarkeevitus== Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on [[kaarlahendus]]. See tekib keevitamisel [[elektrood]]i otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure [[soojushulk\|soojushulga]] ja [[valgus]]e eraldumine. 586. rida ⟶ 584. rida: *[[külmkeevitus]] [[Kategooria:Keevitamine\| ]] {{Link FA\|en}}

Keevitamine: erinevus redaktsioonide vahel