Alkeenid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vagobot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2) (robot lisas: az:Alkenlər
Resümee puudub
56. rida:
Alkeenide [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilse liitumise]] reaktsioonides (liitumine halogeenidega, hüdrohalogeniididega, katioonne alküleerimine ja polümerisatsioon jm), mis toimuvad üle [[karbokatioon]]se [[intermediaat|intermediaadi]], saadakse paljudel juhtudel regulaarsete liitumisproduktide kõrval (või asemel) mitmesuguseid mitteregulaarseid produkte. Seejuures nende kõrvalproduktide iseloom sõltub alkeeni keemilisest ehitusest. Allpool on kaks enamesinevat kõrvalreaktsiooni.
 
1. Liitumisel kaksiksideme juures hargnenud struktuuriga alkeenidele, see on bis-, tri- ja tetraalküülasendatud kaksiksidemega ühenditele (isoalkeenidele[[isoalkeen]]idele), on kõrvutiasetsevate süsiniku aatomite juures hargnenud struktuuride teke steeriliselt takistatud ja tulemuseks on karbokatioonse intermediaadi deprotoneerumine.
 
Trialküülasendatud eteenidest RCH=CR<sup>’</sup>R<sup>”</sup> (isoalkeenid, välja arvatud [[isobuteen]]), ei ole võimalik happelisel [[katalüüs]]il saada kõrgpolümeere, sest ahela katkestab kasvavast [[karbokatioonid|kabokatioonist]] prootoni ülekanne monomeeri alustades nii uut ahelat. Ka ei saa isoalkeenide ioonsel kloorimisel normaalseid [[AdE|Ad<sub>E</sub>]] adukte (dikloriide), vaid saadakse allüülsed kloriidid (nimetatakse [[allüülne kloorimine]]).