Infrapunaspektroskoopia: erinevus redaktsioonide vahel

sün
P (Bioneer1 teisaldas lehekülje Infrapunane spektroskoopia pealkirja Infrapunaspektroskoopia alla: ilmselt terminoloogiliselt parem pealkiri, ka EMS eelistab seda)
(sün)
{{keeletoimeta}}
'''InfrapunaneInfrapunaspektroskoopia''' ehk '''infrapunane spektroskoopia''' (ehk lühemalt '''IP-spektroskoopia''') on [[spektroskoopia]] liik, mis tegeleb [[elektromagnetkiirgus]]ega [[infrapunane kiirgus|infrapunases lainealas]], valgusega, mille [[lainepikkus]] on suurem ja sagedus väiksem kui [[nähtav valgus|nähtaval valgusel]] ning hõlmab mitmeid spektroskoopilisi meetodeid, millest enamik põhinevad [[absorptsioon spektroskoopia|absorbrtsiooni spektroskoopial]]. Infrapunane spektroskoopia on kasutusel keemiliste ühendite uurimiseks ja identifitseerimiseks.
 
Infrapunase elektromagnetkiirguse laineala jaotub kolmeks: lähi-, kesk- ja kauginfrapunane, vastavalt nende suhtele nähtava valguse spektrialaga. Kõrgema energiaga lähi-IP, lainepikkusega 0,8–2,5 μm ([[lainearv]]uga 14 000–4 000 cm<sup>−1</sup>), on suuteline määrama [[oobertoon]] ja [[harmooniline võnkumine|harmoonilisi võnkumisi]]. Keskinfrapunane kiirgus, lainepikkusega 2,5–25 μm (lainearv 4000–400 cm<sup>-1</sup>), on kasutusel fundamentaalsete [[vibratsioon]]ide ja rotatsioon-vibratsioon struktuuri uurimisel. Kauginfrapunast kiirgust, mille lainepikkus (vahemik 25–100 μm, lainearv 400–10 cm<sup>-1</sup>) jääb [[mikrolaineala]]st madalamaks, võib kasutada [[mikrolainete spektroskoopia]]s. Vastavate elektromagnetkiirguse piirkondade nimed on kokkuleppelised ning ainult kaudselt seotud vastavate kiirguste molekulaarsete ja elektromagnetiliste omadustega.