Hiigelnulg: erinevus redaktsioonide vahel

| sugukond = [[Männilised]] ''Pinaceae''

| perekond = [[Nulg]] ''Abies''

| alamliik =

| binaarne = ''Abies grandis''

Hiigelnulg kasvab keskmiselt 40–60<ref name="fed2" />, harva ka üle 80 m kõrguseks<ref name="conifers" />, olles [[nulg|nulu perekonna]] üks kõrgemaid esindajaid. [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikupiirkonnas kasvavad hiigelnulud üldjuhul kõrgemaks kui sisemaal. Eluiga on tavaliselt kuni 250, harvadel juhtudel ka üle 300 aasta.<ref name="fed2"/>

 

 

Hiigelnulu [[juur]]estik on küllaltki plastiline, sügavates ja kuivemates [[muld]]ades areneb hästi välja [[peajuur]]ega sammasjuurestik, niiskemates kasvupinnastes aga vaid narmasjuurestik. Kaaspuuliikidega võrreldes ei kasva hiigelnulu juured nii sügavale kui [[harilik ebatsuuga|harilikul ebatsuugal]], [[keerdmänd|keerdmännil]] või [[kollane mänd|kollasel männil]], kuid areneb sügavamale kui [[Engelmanni kuusk|Engelmanni kuuse]], [[läänetsuuga]] ja [[hiigel-elupuu]] juurestik.<ref name="fed1" />

 

== Levikuala ja ökoloogia ==

=== Kasvukohad ===

Hiigelnulg kasvab jõemadalikel, orgudes ja mäenõlvadel [[Kanada]] [[Briti Columbia]] lõunaosast kuni [[Ameerika Ühendriigid|USA]] loodeosani. Levikuala on jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaa piirkonnaks, mis on üksteisest ligi 220 km kaugusel. Rannikupopulatsioon kasvab piki [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikut ligi 1200 km pikkuse vööndina Briti Columbia edelaosast kuni [[Sonoma maakond|Sonoma maakonnani]] [[California]]s. Sisemaa populatsioon ulatub [[Okonogan]]i ja [[Kootenay]] järve juurest Briti Columbias kuni [[Idaho]] keskosani, pikkusega umbes 600 km. Rannikupopulatsioon kasvab põhjaosas 0–305 m ja lõunaosas 0–1525 m kõrgusel üle merepinna. Sisemaa põhjaosas kasvab hiigelnulg 180–305 m kõrgusel niisketes jõeorgudes, kus on küllalt kõrge [[pinnasevesi|pinnaseveetase]]. Kõrgemal kui 460 m asendab [[õilis nulg]] hiigelnulu okaspuu segametsades. [[Kaskaadid]]es tõuseb hiigelnulg kuni 1830 m kõrgusele.<ref name="fed1"/>

<ref name="WoodC4">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_04.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 04: Moisture Relations and Physical Properties of Wood"| Autor = Samuel V. Glass, Samuel L. Zelinka| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 26.06.2010| Keel = inglise}}</ref><ref name="WoodC5">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_05.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 05: Mechanical Properties of Wood"| Autor = David E. Kretschmann| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 26.06.2010| Keel = inglise}}</ref>

<ref name="hardiness">Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "Conifer Cold Hardiness", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0</ref>

}}