Tartu vana Maarja kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Kirik rajati arvatavasti [[14. sajand]]il saksa koguduse kirikuks (eesti kogudus kasutas [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirikut]]), aastail [[1640]]–[[1642]] kasutas seda [[Tartu ülikool]], kirik kannatas Põhjasõjas, muutus [[1775]]. aasta tulekahjus varemeiks ja lammutati [[19. sajand]]i algul, kirikusse maetute jäänused maeti ümber Toomeorgu ja sinna püstitati [[Rahvaste monument]].

 

 

[[2010]]. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone]] vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog [[Martin Malve]] usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve [[Jakobi tänav]] on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur [[Heiki Valk]] on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi<ref>Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/?id=300206 "Arheoloogid leidsid hulga luustikke"] Postimees, 16. august 2010</ref>. Leiti ka üks [[Rootsi aeg]]a paigutuv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi [[garnison]]i pühakoda.{{lisa viide}} 1638–1641 toimus ka osa ülikooli õppetööst Maarja kiriku kooriruumides<ref>Villu Päärt [http://et.wikisource.org/wiki/Ajaloo_ja_keemia_vahel "Ajaloo ja keemia vahel"] Tarkade Klubi, jaanuar 2008, lk 41–43</ref>.