Närvikude: erinevus redaktsioonide vahel

'''Närvikude''' on [[kude]], mis kogub ärritusi sise– ja väliskeskkonnast, muudab neid [[närviimpulss]]ideks, juhib vastuvõtu-, korrelatsiooni- ja tõlgendusaladesse ning seejärel efektoorsetesse organitesse. <ref name="text hist" />

Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja organitega. Närvikoe peamisteks struktuuriühikuteks on kahesugust tüüpi rakud: [[neuron]]id ehk närvirakud ning neid ümbritsevad tugirakud ehk [[gliia]]rakud. Areneb [[neuroektoderm]]ist ja osaliselt [[mesenhüüm]]ist ([[mikrogliia]]). [[Närvisüsteem]]is moodustavad neuronid nn [[refleksikaar]]e. Üldiselt on närvikude [[inertne]] (rakud ei paljune) ja koeliselt [[homogeenne]] (ei jagune alaliikideks). Närvirakke ühendavad omavahel [[sünaps]]id ning info ülekandel on vajalik [[keemiline transmitter|keemilise transmitteri]] olemasolu sünapsis. <ref name="üldhistoloogiatext hist" /> <ref name="text histüldhistoloogia" />

Närvisüsteem jaotatakse kaheks osaks: [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]], [[seljaaju]]) ja [[perifeerne närvisüsteem]] (kogu närvikude väljaspool pea– ja seljaaju: [[ganglion]]id, [[närv]]id ja [[närvilõpe|närvilõpmed]]). <ref name="medits" />

#[[autonoomne närvisüsteem]] ehk [[vegetatiivne närvisüsteem]] (sensoorne), mis juhib tahtele allumatute organite tööd.

#[[parasümpaatiline närvisüsteem]], mis ilmneb keha puhkeseisundis ja mida iseloomustab südamelöögisageduse langus, kiire seedimiskiirus, vererõhu langus. <ref name="medits" />

*Neuroni spetsiifilised osad on:

*# [[Pigment (bioloogia)|pigment]], mis kujutab endast kas jääkaineid telolüsosoomides (vananemispigment [[lipofustsiin]]) või talitluslikult olulist rakusisaldist [[melaniin]]i. <ref name="histology" />

Peaaegu iga närvirakk omab vähemalt kahte eri tüüpi jätkeid: [[dendriit]]e ja [[akson]]it. Ärritust vastu võtvad närviraku jätked on dendriidid ja tekkinud impulssi erutuslainena edasi juhtiv jätke on neuriit ehk akson. Igal neuronil on lugematul hulgal dendriite, kusjuures on harv juhus, kui neid kas pole või on ainult üks. Dendriidid suurendavad raku pinda ja tänu sellele ka raku ärritust vastuvõtvat võimsust, mida kutsutakse ka [[retseptiivväli|retseptiivväljaks]]. Dendriidid on lühemad kui aksonid ning nad muutuvad rakukehast kaugenedes peenemaks. Aksoneid on seevastu rakul ainult üks. Akson võib olla pikem kui üks meeter. Aksoni tsütoplasmat kutsutakse [[aksoplasma]]ks ning see on perikarüoni tsütoplasma jätk. Aksoni koostises puuduvad Nissli substantsid. Aksonid on üldiselt ümbritsetud lipiide sisaldavast müeliinkihist. Neuraalne vastus on sooritatud aktsioonipotentsiaali kaudu "kõik või mitte midagi" printsiibil. Aksonis leiab aset [[aksonaalne transport]]. Kuna akson ei sisalda ei [[ribosoom]]e ega [[endoplasmaatiline retiikulum|endoplasmaatilist retiikulumi]], siis [[proteiin]]id sünteesitakse närviraku kehas ja mõned ka dendriitides. [[Valk|Valgud]] tuleb transportida rakukehast aksonisse. Nii transporditakse ka [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]], [[neurotuubul]]eid ja [[neurofilament]]e. Neuroni tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub tsütoplasma liikumine mõlemas suunas – terminaalidesse ([[anterograadne|anterograadselt]]) ja tagasi ([[retrograadne|retrograadselt]]). <ref name="üldhistoloogia" />

#[[multipolaarne|multipolaarsed]] – palju dendriite ja üks neuriit. <ref name="hist text" />

# [[Ependüüm]] on neuraalne epiteel, mis vooderdab ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit. Osaleb aju- ja seljaajuvedeliku moodustumisel.

# [[Mikrogliia]] ehk Hortega rakud on närvikoe kaitseülesandega rakud.<ref name="histology" />

# [[Toestusfunktsioon]] – seda täidavad neurogliia rakkude omavahelised kontaktid ([[liidus|liidused]]ed), samuti liidused neurogliia rakkude ja neuronite vahel.

# [[Troofiline funktsioon]] – gliia osaleb [[glükogeen]]i ja [[lipiid]]ide ainevahetuses, samuti närvikoe [[ioon]]se koostise reguleerimisel. Troofiline talitlus on seotud ainete aktiivse transpordiga kesknärvisüsteemis.

# Võtab osa mediaatorite metabolismist - sünapse ümbritsevad gliiarakud on võimelised endasse võtma ja [[sünaptilisse punga]] tagasi andma mitmesuguste mediaatorite laguproduktide või mediaatoreid endid.

# Neurogliia rakud toimivad elektrilise ja mehhaanilise isolaatorina. Takistab neurogliia ioonide [[difusioon]]i neuronite elektrilise aktiivsuse korral. Gliiarakud ise ja nende jätked ei suuda juhtida [[depolarisatsioonilaine]]t. [[Oligodendrotsüüt]]ide või [[lemmotsüüt]]ide poolt moodustatud müeliini ülesandeks on toimida passiivse elektrilise isolaatorina, mida näitab ka müeliini membraani madal valgusisaldus ja membraane läbivate [[proteiin]]ide peaaegu täielik puudumine.

# [[Astrotsüütide süntsüütium]] mõjutab [[Ca2+]] ja [[glutamaat|glutamaadi]] vabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust. <ref name="üldhistoloogia" />

Postsünapsimembraanil on transmitteriga reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva [[aktivatsioonipotentsiaal]]i toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsi membraani potentsiaali muutuse. <ref name="histoloogia" />