Vikipeedia

Antibiootikumiresistentsus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
ZéroBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
39 403 muudatust
Unicodifying using AWB
1. rida:
'''Antibiootikumresistentsus''' on [[bakter|bakterite]]ite omadus mitte alluda [[antibiootikumid|antibiootikumide]]e toimele. Haigusttekitav bakter on antibiootikumresistentne juhul, kui tal on kujunenud vastupanuvõime ühe või mitme antibiootikumi suhtes. Bakterid, millel on kujunenud antibiootikumresistentsus, jäävad haige inimese [[organism|organismis]]is ellu ja jätkavad paljunemist vaatamata sellele, et haige tarvitab temale arsti poolt määratud, kuid „toimetuks osutunud” antibiootikumi.<ref name="Kuulo"/>
 
Antibiootikumresistentsus ei ole uus nähtus, kuid resistentsete organismide arv, [[ravimresistentsus|ravimresistentsusest]] mõjutatud geograafilised asukohad ja resistentsuse ulatus üksikutes organismides on enneolematu ja hoogustumas. <ref name="Stuart"/> Kuna resistentsus antibiootikumidele on muutumas järjest tavalisemaks, on tekkinud suurem nõudlus alternatiivsetele ravimitele. Vaatamata vajadusele leida uusi antibiootikume raviks, kahaneb jätkuvalt uute heakskiidetud ravimite arv. <ref name="Costa"/>▼
 
▲Antibiootikumresistentsus ei ole uus nähtus, kuid resistentsete organismide arv, [[ravimresistentsus|ravimresistentsusest]]est mõjutatud geograafilised asukohad ja resistentsuse ulatus üksikutes organismides on enneolematu ja hoogustumas. <ref name="Stuart"/> Kuna resistentsus antibiootikumidele on muutumas järjest tavalisemaks, on tekkinud suurem nõudlus alternatiivsetele ravimitele. Vaatamata vajadusele leida uusi antibiootikume raviks, kahaneb jätkuvalt uute heakskiidetud ravimite arv. <ref name="Costa"/>
 
==Resistentsuse kujunemise põhjused==
 
Ravimresistentsete bakterite kujunemise põhilised soodustegurid on antibiootikumide korduv, ebaõige ja põhjendamatu tarvitamine. <ref name="Kuulo"/>▼
 
Antibiootikume kasutatakse igal aastal ülemaailmselt miljonites kilogrammides [[haiguste ennetamine|profülaktikas]] ja inimeste ravis, [[loomakasvatus|loomakasvandustes]] ja [[põllumajandus|põllumajanduses]]es.<ref name="Stuart"/> Antibiootikumide laialdane ja põhjendamatu kasutamine ravimeditsiinis soodustab haigusttekitavate [[bakter|bakterite]]ite ravimresistentsuse kujunemist. Iga kord, kui haige võtab temale määratud antibiootikumi, hävivad antibiootikumi suhtes tundlikud bakterid, kuid bakterid, kes on keskkonnast omandanud antibiootikumresistentse geeni ning on seega mittetundlikud vastava antibiootikumi suhtes, jäävad ellu ning jätkavad paljunemist. ▼
▲Ravimresistentsete bakterite kujunemise põhilised soodustegurid on antibiootikumide korduv, ebaõige ja põhjendamatu tarvitamine. <ref name="Kuulo"/>
 
Samuti soodustab ravimresistentsuse teket antibiootikumide määramine tuvastamata põhjusega haigusjuhtude korral, kus eesmärgiks seatakse bakteriaalse päritoluga tüsistuste tekke ennetamine – kui ei tunta põhjust, ei ole teada ka seda, mida ennetada. <ref name="Kuulo"/>▼
▲Antibiootikume kasutatakse igal aastal ülemaailmselt miljonites kilogrammides [[haiguste ennetamine|profülaktikas]] ja inimeste ravis, [[loomakasvatus|loomakasvandustes]] ja [[põllumajandus|põllumajanduses]].<ref name="Stuart"/> Antibiootikumide laialdane ja põhjendamatu kasutamine ravimeditsiinis soodustab haigusttekitavate [[bakter|bakterite]] ravimresistentsuse kujunemist. Iga kord, kui haige võtab temale määratud antibiootikumi, hävivad antibiootikumi suhtes tundlikud bakterid, kuid bakterid, kes on keskkonnast omandanud antibiootikumresistentse geeni ning on seega mittetundlikud vastava antibiootikumi suhtes, jäävad ellu ning jätkavad paljunemist.
 
Antibiootikume kasutatakse suurel määral loomakasvatuses, tõstmaks loomade produktsiooni. Mõnes [[riik|riigis]] on võimalik antibiootikume osta käsimüügist ilma [[retsept|retseptita]]ita, mistõttu tõuseb antibiootikumide väärkasutamise osakaal. See kõik viib resistentsete tüvede tekkeni. Eeldatavalt hästi reguleeritud [[meditsiin|meditsiinis]]is on suurimaks probleemiks resistentsete bakterite ilmnemise juures antibiootikumide väär- ning ületarbimine nii arstide kui ka [[patsient|patsientide]]ide poolt. <ref name="WHO"/>▼
▲Samuti soodustab ravimresistentsuse teket antibiootikumide määramine tuvastamata põhjusega haigusjuhtude korral, kus eesmärgiks seatakse bakteriaalse päritoluga tüsistuste tekke ennetamine – kui ei tunta põhjust, ei ole teada ka seda, mida ennetada. <ref name="Kuulo"/>
 
[[Pilt:Penicillin Penicillin_corecore.svg|pisi|border|right|[[Penitsilliin]] – esimene looduslik antibiootikum, avastas Alexander Fleming aastal 1928]]▼
▲Antibiootikume kasutatakse suurel määral loomakasvatuses, tõstmaks loomade produktsiooni. Mõnes [[riik|riigis]] on võimalik antibiootikume osta käsimüügist ilma [[retsept|retseptita]], mistõttu tõuseb antibiootikumide väärkasutamise osakaal. See kõik viib resistentsete tüvede tekkeni. Eeldatavalt hästi reguleeritud [[meditsiin|meditsiinis]] on suurimaks probleemiks resistentsete bakterite ilmnemise juures antibiootikumide väär- ning ületarbimine nii arstide kui ka [[patsient|patsientide]] poolt. <ref name="WHO"/>
 
Ravimresistentsed tüved ilmusid algselt haiglates, kus kasutati kõige enam antibiootikume. Sulfoonamiid-resistentne ''[[Streptococcus pyogenes]]'' ilmnes sõjaväehaiglates 1930. aastatel. [[Penitsilliin]]-resistente ''[[Staphylococcus aureus]]'' tekkis [[London|Londonis]]is tsiviilhaiglates varsti pärast [[penitsilliin|penitsilliini]]i kasutuselevõttu. Sarnaselt avastati ''[[Mycobacterium tuberculosis]]'' resistentsus [[streptomütsiin|streptomütsiinile]]ile üsna pea pärast antibiootikumi kasutuselevõttu. [[Multiravimresistentsus]] avastati esmakordselt [[seedetrakt|seedetrakti]]bakteritesibakterites ''[[Escherichia coli]]'', ''[[Shigella]]'' ja ''[[Salmonella]]'' 1950ndate lõpus ja 1960ndate alguses.<ref name="Stuart"/>▼
▲[[Pilt: Penicillin_core.svg|pisi|border|right|[[Penitsilliin]] – esimene looduslik antibiootikum, avastas Alexander Fleming aastal 1928]]
 
▲Ravimresistentsed tüved ilmusid algselt haiglates, kus kasutati kõige enam antibiootikume. Sulfoonamiid-resistentne ''[[Streptococcus pyogenes]]'' ilmnes sõjaväehaiglates 1930. aastatel. [[Penitsilliin]]-resistente ''[[Staphylococcus aureus]]'' tekkis [[London|Londonis]] tsiviilhaiglates varsti pärast [[penitsilliin|penitsilliini]] kasutuselevõttu. Sarnaselt avastati ''[[Mycobacterium tuberculosis]]'' resistentsus [[streptomütsiin|streptomütsiinile]] üsna pea pärast antibiootikumi kasutuselevõttu. [[Multiravimresistentsus]] avastati esmakordselt [[seedetrakt|seedetrakti]]bakterites ''[[Escherichia coli]]'', ''[[Shigella]]'' ja ''[[Salmonella]]'' 1950ndate lõpus ja 1960ndate alguses.<ref name="Stuart"/>
 
===Meditsiinis===
26. rida ⟶ 24. rida:
#arstid pole teadlikud, millal ja mille vastu peaks ja ei peaks antibiootikume tarvitama <ref name="RF"/>
#inimesed usuvad, et antibiootikumid on efektiivsed tavaliste külmetushaiguste ravimisel <ref name="Cliodna"/>
#keskmiselt 22% inimestest katkestavad antibiootikumkuuri, kui haigusnähud kaovad <ref name="Pechere"/>
#Ebapiisav hügieen haiglapersonali seas võib samuti suurendada resistentsete organismide levikut <ref name="Girou"/>
 
 
===Loomakasvatuses===
 
Põllumajandusloomadel ja -lindudel kasutatakse antibiootikume kolmel põhjusel: [[nakkushaigus|nakkushaiguste]]te ravimiseks, nakatumise vältimiseks teatud kasvatamisperioodil ja [[kasvufaktor|kasvufaktoritena]]itena. Esimesel kahel juhul manustatakse loomadele või lindudele lühikese ravikuuri jooksul kõrges annuses antibiootikume ja kolmandal juhul – pikema aja jooksul madalas annuses antibiootikume. Kuna kõigil nendel juhtudel manustatakse antibiootikume suurele hulgale loomadele või lindudele, siis on ka antibiootikumresistentsete bakterite tekkimise võimalused suured. Loomade ja lindude organismis tekkinud antibiootikumresistentsed bakterid võivad levida looma- ja linnupidajate ning -hooldajate vahendusel elanikkonna sekka.<ref name="Kuulo"/>
 
Peaaegu pool antibiootikumide kogusest kirjutatakse [[Euroopa|Euroopas]] välja loomade tarvis. Resistentsuse tekkimise riskifaktoriks peetakse loomadel üldiselt antibiootikumide tavapärast kasutamist. Kuna antibiootikumresistentsus ohustab tõsiselt eelkõige noorloomi, on see Euroopa loomakasvatussektoris saamas üha tõsisemaks probleemiks. Lemmikloomad võivad samuti olla antibiootikumresistentsuse kandjad ning lihtsustada selle edasiandmist. Samas on mõeldamatu nüüdisaegne loomakasvatus, kus puudub võimalus kasutada haiguste raviks antibiootikume. Loomade hea tervis ja antibiootikumide mõistlik kasutamine aitavad antibiootikumresistentsuse levimist ära hoida.<ref name="Maaleht"/>▼
 
▲Peaaegu pool antibiootikumide kogusest kirjutatakse [[Euroopa|Euroopas]]s välja loomade tarvis. Resistentsuse tekkimise riskifaktoriks peetakse loomadel üldiselt antibiootikumide tavapärast kasutamist. Kuna antibiootikumresistentsus ohustab tõsiselt eelkõige noorloomi, on see Euroopa loomakasvatussektoris saamas üha tõsisemaks probleemiks. Lemmikloomad võivad samuti olla antibiootikumresistentsuse kandjad ning lihtsustada selle edasiandmist. Samas on mõeldamatu nüüdisaegne loomakasvatus, kus puudub võimalus kasutada haiguste raviks antibiootikume. Loomade hea tervis ja antibiootikumide mõistlik kasutamine aitavad antibiootikumresistentsuse levimist ära hoida.<ref name="Maaleht"/>
 
==Resistentsuse kujunemise mehhanismid==
 
[[Pilt:Resistentsus ravimi suhtes võib tekkida spontaanse [[mutatsioon|mutatsiooni]]i tagajärjel [[mikroob|mikroobi]]i [[kromosoom|kromosoomi]]i selles [[lookus|lookuses]]es, mis määrab mikroobi tundlikkuse mingi konkreetse antibiootikumi suhtes. Kui [[mikroobipopulatsioon|mikroobipopulatsioonis]]is on tekkinud resistentsed isendid, levib resistentsus geenide kaudu ka nendele mikroobidele, kellel polegi olnud otsest kontakti antibiootikumiga. Tekkinud ravimiresistentsus antakse mikroobipopulatsioonis edasi vertikaalselt: eellasmikroobidelt järglastele. Mikroobid on võimelised muutma oma [[genoom|genoomi]]i, eriti plasmiidivormis (väikesed isepaljunevad kromosoomivälised [[DNA]]-molekulid), ja kiiresti levitama resistentsust. Nii levib ravimiresistentsus mikroobipopulatsioonis horisontaalselt: mikroobilt mikroobile. Enamikul juhtudest on omandatud ravimiresistentsus levinud plasmiidide vahendusel. Näiteks [[seakasvatus|seakasvatuses]]es on laialdase antibiootikumide kasutamise tagajärjel suurenenud mikroobide mobiilsete [[plasmiid|plasmiidide]]ide hulk. Sellised plasmiidid on võimelised vahetama peremeesmikroobi ja ületama isegi mikroobisugukonna piire.<ref name="Eesti Loodus"/>▼
[[Pilt:
 
▲Resistentsus ravimi suhtes võib tekkida spontaanse [[mutatsioon|mutatsiooni]] tagajärjel [[mikroob|mikroobi]] [[kromosoom|kromosoomi]] selles [[lookus|lookuses]], mis määrab mikroobi tundlikkuse mingi konkreetse antibiootikumi suhtes. Kui [[mikroobipopulatsioon|mikroobipopulatsioonis]] on tekkinud resistentsed isendid, levib resistentsus geenide kaudu ka nendele mikroobidele, kellel polegi olnud otsest kontakti antibiootikumiga. Tekkinud ravimiresistentsus antakse mikroobipopulatsioonis edasi vertikaalselt: eellasmikroobidelt järglastele. Mikroobid on võimelised muutma oma [[genoom|genoomi]], eriti plasmiidivormis (väikesed isepaljunevad kromosoomivälised [[DNA]]-molekulid), ja kiiresti levitama resistentsust. Nii levib ravimiresistentsus mikroobipopulatsioonis horisontaalselt: mikroobilt mikroobile. Enamikul juhtudest on omandatud ravimiresistentsus levinud plasmiidide vahendusel. Näiteks [[seakasvatus|seakasvatuses]] on laialdase antibiootikumide kasutamise tagajärjel suurenenud mikroobide mobiilsete [[plasmiid|plasmiidide]] hulk. Sellised plasmiidid on võimelised vahetama peremeesmikroobi ja ületama isegi mikroobisugukonna piire.<ref name="Eesti Loodus"/>
 
Antibiootikumresistentsus tekib siis, kui bakterite talitlus muutub antibiootikumide surve all: nende antibiootikumide tundlikkus nõrgeneb või kaob. Bakterid jäävad ellu ja paljunevad edasi, kui neil tekib vastupanuvõime antibiootikumide suhtes.
See võib tekkida mitmel viisil:
# nad võivad neutraliseerida antibiootikumide toimeaine enne, kui see hakkaks neid kahjustama;
# nad võivad omavahel vahetada resistentsust määravaid geene – tundlikud bakterid saavad antibiootikum-mittetundlikelt bakteritelt seda määravad geenid;
# võivad muuta antibiootikumi toime sihtkohta selliselt, et see ei mõjuta bakteri talitlust;
# mõned bakterid suudavad antibiootikumi rakust kiiresti eemaldada;
# [[mutatsioon|mutatsioonide]]ide teel;
# nad võivad omandada resistentsetelt bakteritelt antibiootikumresistentsed plasmiidid (vastupanuvõimet kodeerivad DNA pakendid). <ref name="Kuulo"/>
 
 
 
==Resistentsete geenide levik==
 
===Levimise mehhanismid===
 
Bakterite ja seente [[populatsioon|populatsioonis]]is võivad levida ka mitmesugused [[viirus|viirused]]ed, mis kannavad geene ühest mikroobist teise. Vahel kodeerivad sellised geenid resistentsuse faktoreid. Antibiootikumide kasutamine kasvustimulaatorina loomakasvatuses võib suurendada vabade [[bakteriofaag|bakteriofaagide]]ide hulka [[seedekulgla|sooletraktis]] ja soodustada antibiootikumiresistentsuse levikut mikroobide hulgas.
Kui mikroob laguneb [[keskkond|keskkonnas]], võivad tema naabruses olevad mikroobid korjata üles vabaneva [[DNA]] ja lülitada selle oma struktuuri. Seega muutuvad mikroobipopulatsioonide omadused kokkupuutel antibiootikumide ja teiste antibakteriaalsete vahenditega. <ref name="Eesti Loodus"/>
 
Antibiootikumidele resistentsed organismid satuvad vesikeskkonda inim- ja loomsetest allikatest. Need bakterid on võimelised levitama oma geene vees põliselt elavatesse mikroobidesse, mis ise samuti sisaldavad resistentseid geene. Samas ringlevad just väga paljud [[tööstus|tööstuslikku]] päritolu antibiootikumid vesikeskkondades.<ref name="Baquero"/> ▼
 
▲Antibiootikumidele resistentsed organismid satuvad vesikeskkonda inim- ja loomsetest allikatest. Need bakterid on võimelised levitama oma geene vees põliselt elavatesse mikroobidesse, mis ise samuti sisaldavad resistentseid geene. Samas ringlevad just väga paljud [[tööstus|tööstuslikku]]likku päritolu antibiootikumid vesikeskkondades.<ref name="Baquero"/>
 
===Resistentsuse levimise tagajärjed===
 
Antibiootikumiresistentsuse levik mikromaailmas on tänapäeval globaalne nähtus. Paljud haigused, mille korral on varem edukalt kasutatud antibiootikume, on nüüd muutunud samade vahenditega ravimatuks ravimiresistentsete mikroobitüvede tõttu. Näiteks [[tuberkuloos]] on muutunud ülemaailmseks tervishoiuprobleemiks inimesel just seepärast, et on tekkinud antibiootikumide suhtes resistentsed [[tuberkuloosikepike|tuberkuloosikepikese]]se tüved. See loob vajaduse otsida uusi tõhusaid [[ravim|ravimeid]]eid, mille kasutamise iga võib aga juba teada põhjustel osutuda lühikeseks. Samas sunnib see väga ettevaatlikult suhtuma [[antibakteriaalne|antibakteriaalsetesse]] vahenditesse.<ref name="Eesti Loodus"/>
 
Bakterite antibiootikumresistentsus on tänapäeva arstiteaduse ja inimeste tervisekaitse üks tõsisemaid probleeme, millele ei ole suudetud lahendust leida. Kui antibiootikumid kaotavad oma toime haigustekitavatele bakteritele, siis tähendab see haigele oluliselt pikemat haiguse põdemist, paljukordseid arsti külastusi või pikaajalist haiglas viibimist ning üha uute, kallimate ja [[toksilisus|toksilisemate]] ravimite tarvitamist.
72. rida ⟶ 62. rida:
Antibiootikumresistentsus ei ole mitte ainult haige inimese probleem – see on tõsine oht tema perekonnale ja lähikondsetele, töö- või koolikaaslastele, sest antibiootikumresistentsed bakterid võivad kergesti ja kiiresti ka neid nakatada. Antibiootikumresistentsus on terve [[ühiskond|ühiskonna]] sotsiaal-meditsiiniline probleem:
#antibiootikumresistentsete bakterite levik võib võtta ähvardava ulatuse kogu elanikkonna seas ning mitte piirduda ainult haiglate ja hooldeasutustega
#see paneb raske koorma riigi tervishoiusüsteemile, sest nende haigete ravimine on väga pikaajaline ja kulukas.
Seetõttu on ainuõige ja kõige odavam väljapääs antibiootikumresistentsuse tekkimise vältimine. <ref name="Kuulo"/>
 
 
==Ennetamine==
 
Antibiootikumresistentsete bakterite tekkimise vältimine põhineb lihtsal tõel, et antibiootikume kasutatakse bakter-[[nakkus|nakkustega]]tega võitlemiseks ja et neid ei kasutata viirus-nakkuste ravimiseks.
Põhitõed antibiootikumide tarvitamisel:
*Paluda oma [[perearst|pere- või raviarstilt]] selgitust antibiootikum-resistentsuse kohta:
**kas antibiootikumid on ette nähtud vastava haiguse ravimiseks;
**kas haigusetekitaja on kindlaks määratud ja kas nad on tundlikud määratud antibiootikumi suhtes.
*Mitte tarvitada antibiootikume viirusnakkuste, näiteks [[gripp|gripi]] ja ülemiste [[hingamiselundkond|hingamisteede]] muude ägedate viirushaiguste põdemisel.
*Mitte säilitada pärast haiguse ravimist alles jäänud antibiootikume, mitte kasutada neid eelnevalt arstiga konsulteerimata taashaigestumisel. Iga järgmise haigestumise korral määrab arst ravi ja vajadusel kirjutab välja uue antibiootikumi.
*Tarvitada määratud antibiootikume täpselt arsti juhiste kohaselt, mitte vähendada annuseid ega katkestada ravi enesetunde paranemisel. Sellise talitusviisi korral võib osa baktereid ellu jääda ning haigus võib taasägeneda.
*Mitte tarvitada teisele inimesele välja kirjutatud antibiootikume ega anda isiklikke antibiootikume teisele haigestunud inimesele.
*Kui pere- või raviarst on laboratoorse uuringuga kindlaks teinud, et põetav haigus pole bakter-nakkus, siis mitte nõuda antibiootikumi väljakirjutamist, vaid järgida arsti juhiseid muu päritoluga haiguse ravimiseks. <ref name="Kuulo"/>
Antibiootikume võib kasutada ainult löökdoosides optimaalse ravikuuri jooksul, lähtudes seejuures ravile varem tehtud antibiogrammist ([[laboratoorium|labori]]proov mikroobide tundlikkuse määramiseks eri antibiootikumide toime suhtes). [[söödalisand|SöödalisandinaSöödalisand]]ina loomakasvatuses peaksid antibiootikumid olema lubamatud.<ref name="Eesti Loodus"/>
 
[[Euroopa parlament]] rõhutab, et [[veterinaaria|veterinaarseid]] ravimeid (ning nende toodete kasutamist loomadel) käsitlevate võrreldavate andmete nõuetekohane kogumine ja analüüsimine kõigis liikmesriikides on väga oluline.
96. rida ⟶ 85. rida:
 
Parlamendi arvates tuleb antibiootilisi aineid kasutada mõistlikult, andes veterinaaridele ja talupidajatele rohkem teavet, kuidas antibiootikumresistentsuse edasiarenemist vähendada.<ref name="Maaleht"/>
 
 
==Vaata ka==
105. rida ⟶ 93. rida:
==Viited==
{{Viited|allikad=
<ref name = "Kuulo"> Kutsar, Kuulo: [http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/ab_paev/Antibiootikumid_ja_resistentsus_2.pdf "Antibiootikumid ja antibiootikum-resistentsus"]</ref>
<ref name="Stuart"> Stuart B Levy & Bonnie Marshall: "Antibacterial resistance worldwide: causes, challenges and responses" Nature Publishing Group 2004, pg:122–129 </ref>▼
<ref name = "Eesti Loodus"> Jaagup Ajaots, Arvo Viltrop: [http://www.eestiloodus.ee/artikkel869_4140.html "Antibiootikumidega mikromaailma vastu: tagajärjed"] Eesti Loodus, oktoober 2004 </ref>▼
<ref name="Costa"> D'Costa, Vanessa; King, Christine; Kalan, Lindsay; Morar, Mariya; Sung, Wilson; Schwartz, Carsten; Froese, Duane; Zazula, Grant et al.[http://www.nature.com/nature/journal/v477/n7365/full/nature10388.html "Antibiotic resistance is ancient"] Nature September 2011 477 (7365): 457–461. </ref>▼
▲<ref name="Stuart"> Stuart B Levy & Bonnie Marshall: "Antibacterial resistance worldwide: causes, challenges and responses" Nature Publishing Group 2004, pg:122–129 </ref>
<ref name="BaqueroWHO">FernandoWHO: Baquero,"Use Jose´-Luisof Martinezantimicrobials andoutside Rafaelhuman Canton "Antibioticsmedicine and antibioticresultant antimicrobial resistance in water environmentshumans" CurrentWorld opinionHealth inOrganization Biotechnology 2008, 19:260–265January 2002</ref>
<ref name="PC"> Pechère JC: "Patients' interviews and misuse of antibiotics". Clinical Infectious Diseases September 2001 33 Suppl 3: S170–3 </ref>▼
▲ <ref name="Costa"> D'Costa, Vanessa; King, Christine; Kalan, Lindsay; Morar, Mariya; Sung, Wilson; Schwartz, Carsten; Froese, Duane; Zazula, Grant et al.[http://www.nature.com/nature/journal/v477/n7365/full/nature10388.html "Antibiotic resistance is ancient"] Nature September 2011 477 (7365): 457–461. </ref>
<ref name="RF"> Straus SE, Arnold, Sandra R. ed. "Interventions to improve antibiotic prescribing practices in ambulatory care". Cochrane Database Syst 2005 </ref>▼
<ref name="WHO"> WHO: "Use of antimicrobials outside human medicine and resultant antimicrobial resistance in humans" World Health Organization January 2002 </ref>
<ref name="Cliodna"> Cliodna A. M. McNulty, Paul Boyle, Tom Nichols, Peter Clappison and Peter Davey : [http://jac.oxfordjournals.org/content/60/suppl_1/i63 "The public's attitudes to and compliance with antibiotics"] Journal of Antimicrobial Chemotheraphy vol. 60 issue 1: i63-68 </ref>▼
▲<ref name="PC"> Pechère JC: "Patients' interviews and misuse of antibiotics". Clinical Infectious Diseases September 2001 33 Suppl 3: S170–3 </ref>
<ref name="Pechere">Pechère JC, Hughes D, Kardas P, Cornaglia G: [http://www.ijaaonline.com/article/S0924-8579(06)00476-6/abstract "Non-compliance with antibiotic therapy for acute community infections: a global survey"] International Journal of Antimicrobial Agents March 2007, Volume 29, issue 3: pg 245–253 </ref>▼
▲<ref name="RF"> Straus SE, Arnold, Sandra R. ed. "Interventions to improve antibiotic prescribing practices in ambulatory care". Cochrane Database Syst 2005 </ref>
<ref name="Girou">Girou E, Legrand P, Soing-Altrach S, et al :[http://www.jstor.org/stable/10.1086/507967 "Association between hand hygiene compliance and methicillin-resistant Staphylococcus aureus prevalence in a French rehabilitation hospital"] Infection Control and Hospital Epidemiology October 2006, volume 27, issue 10: 1128–30 </ref>▼
▲<ref name="Cliodna"> Cliodna A. M. McNulty, Paul Boyle, Tom Nichols, Peter Clappison and Peter Davey : [http://jac.oxfordjournals.org/content/60/suppl_1/i63 "The public's attitudes to and compliance with antibiotics"] Journal of Antimicrobial Chemotheraphy vol. 60 issue 1: i63-68 </ref>
<ref name="Maaleht"> Maaleht: [http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/loomakasvatus/euroopas-kirjutatakse-pooled-antibiootikumid-valja-loomadele.d?id=44300149 "Euroopas kirjutatakse pooled antibiootikumid välja loomadele"] 18. aprill 2011 </ref>▼
▲<ref name="Pechere">Pechère JC, Hughes D, Kardas P, Cornaglia G: [http://www.ijaaonline.com/article/S0924-8579(06)00476-6/abstract "Non-compliance with antibiotic therapy for acute community infections: a global survey"] International Journal of Antimicrobial Agents March 2007, Volume 29, issue 3: pg 245–253 </ref>
▲<ref name = "Eesti Loodus"> Jaagup Ajaots, Arvo Viltrop: [http://www.eestiloodus.ee/artikkel869_4140.html "Antibiootikumidega mikromaailma vastu: tagajärjed"] Eesti Loodus, oktoober 2004 </ref>
▲<ref name="Girou">Girou E, Legrand P, Soing-Altrach S, et al :[http://www.jstor.org/stable/10.1086/507967 "Association between hand hygiene compliance and methicillin-resistant Staphylococcus aureus prevalence in a French rehabilitation hospital"] Infection Control and Hospital Epidemiology October 2006, volume 27, issue 10: 1128–30 </ref>
<ref name="Baquero">Fernando Baquero, Jose´-Luis Martinez and Rafael Canton "Antibiotics and antibiotic resistance in water environments" Current opinion in Biotechnology 2008, 19:260–265</ref>
▲<ref name="Maaleht"> Maaleht: [http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/loomakasvatus/euroopas-kirjutatakse-pooled-antibiootikumid-valja-loomadele.d?id=44300149 "Euroopas kirjutatakse pooled antibiootikumid välja loomadele"] 18. aprill 2011 </ref>
 
}}
 
[[Kategooria: Antibiootikumid]]▼
 
▲[[Kategooria: Antibiootikumid]]
 
{{Link GA|ar}}
 
[[ar:مقاومة المضادات الحيوية]]
[[id:Resistansi antibiotik]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Antibiootikumiresistentsus"