Modena: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
asendikaart |
Resümee puudub |
||
15. rida:
}}
[[Pilt:Modena02.jpg|thumb|Tänav Modena vanalinnas. Majadel on näha iseloomulikud [[portikus]]ed.]]
'''Modena''' on [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna|Emilia Romagna maakonnas]], [[Modena provints]]i [[halduskeskus]].
40. rida ⟶ 39. rida:
Modena kohal asus [[pronksiaeg|pronksiajal]] [[Villanova kultuur]], hiljem elasid sealkandis [[liguurid]], [[etruskid]] ja [[boid]]. Asula enese, nii palju kui teada, asutasid etruskid ning see kandis [[etruski keel]]es nime Muoina ja [[ladina keel]]es Mutina. Asutamise aeg on teadmata, aga [[Hannibal]]i sissetungi ajal Itaaliasse [[218 eKr]] oli ta olemas. Sel aastal hakkasid boid mässama ja piirasid Mutinat, mis seni oli [[Rooma riik|Rooma riigile]] kuulunud. Piiramise tulemus on teadmata, aga tõenäoliselt jäeti linn pärast Hannibali saabumist maha.
[[
[[Pilt:Baroque ducal palace modena.jpg|vasakul|pisi|Modena hertsogipalee (tänapäeval Modena sõjaväeakadeemia hoone)]]▼
▲[[183 eKr]] asutas [[Marcus Aemilius Lepidus]] linna uuesti roomlaste [[sõjaväebaas]]ina. See ei meeldinud liguuridele, kes Mutina [[177 eKr]] hävitasid. Asula taastati kolmandat korda ning seekord sai ta [[Gallia cisalpina]] keskuseks oma strateegilise asukoha tõttu.
[[78 eKr]] piiras linna [[Gnaeus Pompeius Magnus]] ja seda kaitses [[Marcus Junius Brutus]], kelle poeg sai kuulsaks Caesari tapjana. Lõpuks linn alistus [[nälg|nälja]] tõttu, Brutus küll põgenes, kuid tapeti.
[[72 eKr]] võitis [[Spartacus]] Mutina lähedal roomlasi, kuid oli sunnitud kaaslaste survel lõunasse tagasi pöörduma. Mutina oli üks kõige põhjapoolsemaid paiku, kuhu Spartacus jõudis.<ref>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 182</ref>
[[44 eKr]] piiras linna [[Marcus Antonius]] ja seda kaitses [[Decimus Junius Brutus]], kes samuti ei olnud Caesari tapja. Linna vabastas piiramisrõngast [[Augustus]], kes [[21. aprill]]il toimunud [[Mutina lahing]]us lõi Marcus Antoniuse vägesid.▼
▲[[44 eKr]] piiras linna [[Marcus Antonius]] ja seda kaitses [[Decimus Junius Brutus]], kes samuti ei olnud Caesari tapja. Linna vabastas piiramisrõngast [[Augustus]], kes [[21. aprill]]il [[43 eKr]] toimunud [[Mutina lahing]]us lõi Marcus Antoniuse vägesid. Selles lahingus langes Caesari usaldusalune ja arvatav kantseleiülem [[Aulus Hirtius]]<ref>Antiigileksikon, 1. kd., lk. 194</ref>.
Hilisel antiikajal sai Modena tuntuks rikkuse poolest. Seal kasvatati [[viinapuu|viinapuid]], töödeldi [[vill]]a ja valmistati [[keraamika]]t.<ref>Antiigileksikon, 2. kd., lk. 17</ref>
[[Attila]] Modenat ei rüüstanud. [[Legend]]i järgi oli selle põhjuseks paks [[udu]], mille tekitas [[piiskop]] [[Püha Geminianus]], kes selle
Alles [[9. sajand]]i lõpus Modena taastati. Alates [[12. sajand]]ist oli Modena [[vabalinn]]. [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] ja [[Gregorius IX]] vahelistes sõdades toetas linn keisrit.
▲[[Pilt:Baroque ducal palace modena.jpg
[[1288]] hakkas Modenas valitsema [[Obizzo d'Este]]. [[1308]]–[[1336]] oli Modena taas vabalinn, aga hiljem kuulus taas d'Estedele ja [[Borso d'Este]] ajal [[1598]] muutus [[hertsog]]iriigiks. Siis kujunes ka välja Modena ajalooline linnasüda. D'Ested valitsesid linna kuni [[1796]]. aastani, mil kukutati [[Ercole III]] d'Este.
| |||