Koknese piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KrattBot (arutelu | kaastöö)
P lisan artikli koordinaadid en.wikist
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:12 Kokneses-pils-no-pret-kr-29sep07.jpg|thumb|300px|right|Koknese linnuse varemed]]
[[Pilt:Koknese1625.jpg|thumb|300px|right|Koknese piiskopilinnuse ja linna plaan [[1625]]. aasta [[Georg von Schwengeln]]i joonise järgi]]
[[File:Kokneses pils 1700.jpg|pisi|Koknese kindluse piiramine, 1700. aastal]]
[[Pilt:Koknese 2.JPG|thumb|300px|right|Koknese linnuse varemed]]
'''Koknese piiskopilinnus''' ([[saksa keel|saksa]] ''Kokenhusen'', [[läti keel|läti]] ''Kokneses pils'') on varemetes [[linnus]] [[Pērse jõgi|Pērse jõe]] suubumiskohal [[Daugava]]sse, [[Koknese]]s [[Läti]]s.
 
==Ajalugu==
[[Piiskop Albert]]i ajal, [[1209]]. aastal Koknese [[Puit|puidust]] muinaslinnusemuinas[[linnus]]e asemele ehitatud [[piiskopilinnus]] oli hiljem [[Tiesenhausen]]itele kuulunud [[vasallilinnus]], mille päris [[Turaida]] [[foogt]] [[Engelbertus de Tisenhusen]]i poeg [[Johann von Tiesenhausen]] oma naise Sophie kaudu, kes oli lesestunud abielust rüütel [[Diedrich von Kokenhusen]]iga.

Aastast [[1397]] kuni [[1566]] oli linnus üks [[Riia peapiiskop]]i residentse.

1628. aastal vallutasid [[Koknese staarostkond|Koknese staarostkonna]] rootslased ja 1640. ja 1643. aastal kinkis kuningas suured piirkonna valdused Liivimaa kindralsõjakomissar ja maanõunik,<ref>Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män, 1837 [http://books.google.ee/books?id=x7MDAAAAYAAJ&pg=RA2-PA528&lpg=RA2-PA528&dq=Cronstierna+Henrik&source=bl&ots=EPOOCjQpkG&sig=aW5oLvaxcI45u2L_jMCfQu8Kyio&hl=et&ei=IW8VSqy_MpKM_AaD5dnYDA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1#PRA2-PA528,M1 lk.528]</ref> [[Riia]] kodanik [[Henrik Struberg]]ile (Heinrich Struberg, aastast 1653 Kroneburgi vabahärra ja [[Jumprava]] (''Jungfernhof'')<ref>[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR10/BM10024ABm.htm Groß-Jungfernhof mõisa kaart] Vt. ka [[:de:KZ Jungfernhof]]</ref> härra [[Henrik Cronstierna]] 1602–1678), kes 1676. aastast oli [[Liivimaa]] [[aadlilipkond|aadlilipkonna]] ülem ja hiljem [[Liivimaa ülemkonsistoorium]]i president.<ref>[http://www.castle.lv/latvija/koknese.html Замок Кокнесе (Кокенхузен - Kokenhusen)]</ref> <ref> {{netiviide | Autor=| Pealkiri=(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...lk. 104 | URL= http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA104,M1}}</ref> Tema pojalt Koknese valdused 1682. aastal [[Mõisate reduktsioon|reduktseeriti]].
 
1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal vallutasid Saksimaa ja Poola kuninga, [[August II Tugev]]a väed Koknese kindluse, ning kindlus oli ajutiseks peatuspaigaks August II Tugevale.
 
1965. aastal rajati [[Aizkraukle]] juurde [[Pļaviņase HEJ|Pļaviņase]] [[hüdroelektrijaam]], mille tamm uputas linnuserajatise vundamendi Daugava ja Pērse jõe vee alla. Linnus, mis enne asus kõrgendikul, asub nüüd jõe kaldal.<ref>[[Andreas von Löwis of Menar]]i [[ofort]]: [http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/senff/026.htm Koknese loss, 1821. a.]</ref> Sellest ajast tuleb Koknese linnusevaremetes liikudes olla ettevaatlik, sest selle all on ligi 40 meetrine sügavik.<ref>[http://www.parnupostimees.ee/110808/artiklid/10088185.php Koknese loss alistus elektrijaamale] [[Pärnu Postimees]] 11. august 2008</ref>