Vikipeedia

Tali vald: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
KrattBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
39 286 muudatust
P lisan artikli koordinaadid de.wikist
jätsin natuke sisu viidetega alles
1. rida:
{{kopipeist|allikas=http://www.tali.parnumaa.ee/index.php?m=2&s=2}}
 
[[Pilt:Tali valla lipp.gif|150px|thumb|[[Tali valla lipp]]]]
 
'''Tali vald''' oli omavalitsusüksus [[Pärnumaa]]l enne ühinemist [[Saarde vald|Saarde vallaga]] [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2005]].
 
==Noppeid ajaloost==
Tali kohanime tekkimise kohta räägib rahvapärimus, et [[Jäärja mõis]]a valdused olnud väga suured. Kui mõisnik käinud valdusi üle vaatamas, andnud ta hobustele puhkust Talil (varasem nimekuju Talli) ning seal asunud hobusetallide järgi hakatudki kohta Taliks (ehk Talliks) hüüdma.
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena kuulusid Eesti- ja Liivimaa [[Vene impeerium]]ile.
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena kuulusid Eesti- ja Liivimaa [[Vene impeerium]]ile. [[1724]]. aasta [[adramaa]]revisjoni materjalidest võib lugeda, et Tali on [[hajatalu]]<ref name="Tali_veeb"/>. Laiksaare [[karjamõis]] eraldati 1724. ja [[1731]]. aasta vahel Kilingi mõisast ning see hakkas tegutsema iseseisva mõisana.<ref 1731name="Tali_veeb"/>. aasta revisjonis on mõisa omanikuks märgitud Carl Ernst Wolffeldt, kes oli ka Voltveti mõisa omanik. [[1752]] Laiksaare riigistati ning renditi välja aja jooksul vahetunud eraisikutele.▼
1731. aasta revisjonis on mõisa omanikuks märgitud Carl Ernst Wolffeldt, kes oli ka Voltveti mõisa omanik<ref name="Tali_veeb"/>. [[1752]] Laiksaare riigistati ning renditi välja aja jooksul vahetunud eraisikutele<ref name="Tali_veeb"/>.
 
1862. aastal hakkas tegutsema Tali [[vallakohus]], mille eesistuja oli Tiit Kartau ning kaasistujad Mats Teearu ja Peet Kartau<ref name="Tali_veeb"/>. [[1866]]. aasta vallaseadus suurendas tunduvalt talurahva omavalitsust<ref name="Tali_veeb"/>.
Niisiis oli [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] lääneosas paiknev Tali kunagi Jäärja mõisa osa. Samasse piirkonda jääb ka Laiksaare. Peale nende kuulusid Saardesse ka Voltveti, Kärsu, Kilingi ning Pati, varem ka Häädemeeste piirkond ning tükikesi [[Viljandimaa]]st ja [[Läti]]st.
 
1863. aastal asutati Talile rahvakool<ref name="Tali_veeb"/>.▼
[[13. sajand]]i alguses oli Saarde arvatavasti üks [[Sakala]] muinaskihelkondi. Saardst peetakse üheks noorimaks kihelkonnaks Eestis. Ilmselt ei meelitanud [[soo]]de-, [[raba]]de- ja [[mets]]aderikas maa-ala, kus oli raske tegutseda ja liikuda, inimesi siia alaliselt peatuma. Seda kinnitab ka asjaolu, et Saarde kihelkonnast ei teata muinasjäänuseid, mis oleksid kindlasti esiajaloolised.
 
1909. aastal asutati Tali Ühispank, millel oli juhatuses 3 liiget, 6-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline revisjonikomisjon<ref name="Tali_veeb"/>. [[1911]]. aastal asutati Talli piimaühing<ref name="Tali_veeb"/>.▼
Kui eestlaste vastupanu oli murtud, läks Saarde kihelkond orduvalitsuse alla. [[Karksi]]sse ehitati orduloss ja asutati [[Karksi foogtkond]], mille alla kuulus ka Saarde kihelkond. [[15. sajand]]il oli aga juba vähemalt Saarde kihelkonna kaguosa, seega Jäärja piirkond, tunduvalt tihedamalt asustatud.
 
[[1918]]. aastal kuulutati välja [[Eesti]] Vabariik. Lõplikul piiriajamisel [[Läti]]ga [[1924]] sai Tali vald [[Valmiera]] maakonnast juurde Sandre (Rose) ja Baumanni talud<ref name="Tali_veeb"/>.▼
Orduajal ning peaaegu Rootsi aja lõpuni oli Saarde kihelkonna keskuseks Jäärja mõis, mida näitab seal asunud kihelkonnakirik. Siis kandis kirik Kadrina (St. Catharinen) nime. Pärast [[Kilingi mõis]]a maadele üle toomist [[1684]] hakati seda kutsuma Saarde (Saara) kirikuks, mille nimi tuletati arvatavasti Jäärja mõisa saksakeelsest nimetusest Saarahof. Orduajast Tali piirkonna kohta teated puuduvad. [[1584]]. aastast, seega [[Poola]] ajast pärineb Laiksaare küla teadaolev esmamainimine: Laigisara küla, mis koosnes 4 talust. [[1585]]. aasta andmetel oli külas vaid 1 talu, [[1586]] jälle 4 ning [[1587]] juba 6. [[1599]]. aastaks on Laiksaare (Laygisar) 6 talule lisandunud 3 popsitalu. Tali vallale nime andnud talu on teadaolevalt esmakordselt mainitud [[1588]]. aasta [[revisjon]]is: Tali Tomas, Urissaare (Urisara) külast. 1599. aasta revisjonis esineb ta juba koos samas külas elava Pawara Piep´uga. [[1601]]. aastal on ta aga arvatud juba [[üksjalg]]ade alla: Talle Thomas. Mõlemad piirkonnad kuulusid 1586. aastast [[Viljandi]] [[staarostkond|staarostkonna]] Luuka vardjaskonna alla. 1601. aastast on neid mainitud Saarde (Sardesche) vakuses, mis oli mitmest külast koosnev haldus- ja maakasutusüksus.
 
[[1926]] asutati Majandusühisuse otsusega Talile harukauplus, mis alustas tegevust [[1. august]]il [[1927]]<ref name="Tali_veeb"/>. Harukaupluse kaubaartikliteks olid [[rohuniitja]]d, [[looreha]]d, põllutööriistad, tarbekaup, [[piiritus]] ja [[viin (jook)|viin]]. Kilingi-Nõmme Majandusühistu kauplusena töötab pood ka praegu<ref name="Tali_veeb"/>.▼
Alates [[1621]]. aastast kuulus Saarde kihelkond [[Rootsi]] riigi koosseisu. Nüüdsest võib teateid Tali kohta leida Jäärja mõisa alt. Nii mainiti [[1624]]. aasta revisjonis Tarassar´e talus Tally Jan'i ning sama nimi kordus ka [[1638]]. aasta revisjonis. Laiksaare (Layxer) kuulus 1624. aastal Kilingi (Kurkundische) vakusesse. [[1663]]. aastal mainiti Laiksaaret kui Kilingi kõrvalmõisa.
 
Haridusministeerium tunnistas [[1938]] õppetaluks ja [[1939]] õppekoduks Lanksaare talu, mille peremeheks-perenaiseks olid Kaarel ja Emma Leesment<ref name="Tali_veeb"/>.▼
Massi talu ehk [[Marina]] küla ajalugu ulatub samuti kaugesse aega. 1638. a. revisjonis on Melggest´i külas mainitud Maassi nimelist talu, mis vahepealsed sada aastat [[1738]]. aastani kandis ka Lauberi talu nime ning nüüd juba Kõrgessaare küla all (teadaolev esmamaining 1624: Koerxsar).
 
[[19. detsember|19. detsembril]] [[1991]] nimetati Tali külanõukogu ümber Tali vallaks<ref name="Tali_veeb"/>.▼
▲[[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena kuulusid Eesti- ja Liivimaa [[Vene impeerium]]ile. [[1724]]. aasta [[adramaa]]revisjoni materjalidest võib lugeda, et Tali on [[hajatalu]]. Laiksaare [[karjamõis]] eraldati 1724. ja [[1731]]. aasta vahel Kilingi mõisast ning see hakkas tegutsema iseseisva mõisana. 1731. aasta revisjonis on mõisa omanikuks märgitud Carl Ernst Wolffeldt, kes oli ka Voltveti mõisa omanik. [[1752]] Laiksaare riigistati ning renditi välja aja jooksul vahetunud eraisikutele.
 
[[16. oktoober|16. oktoobri]] [[2005]] kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamisega ühinesid piirkonna kolm omavalitsust: Saarde ja Tali vald ning [[Kilingi-Nõmme]] linn üheks omavalitsuseks, mille nimeks jäeti juba kihelkonna nimena tuntud Saarde vald<ref name="Tali_veeb"/>.▼
[[18. sajand]]il mainiti teadaolevalt esmakordselt praeguste külade algrakukesi. 1724. aastast pärineb teade Reinu küla “esiisa” kohta, Kaule Reinu talust [[Kõrgesaare]] (Kortzer) külas, mis [[1751]]. aastaks oli muutunud Reino taluks. Samast sajandist algab ka Lanksaare talu ja küla ajalugu. 18. sajandi esimesel poolel Leetsaare (teadaolev esmamaining 1624: Lettysar) külas tühjana seisnud Hange/Hunge Jaani talu nimetati [[1758]] Lucksare taluks, mis [[1781]]. aastaks on kaheks jaotunud ning kannab Lan(g)saare nime. 18. sajandi lõpust saab teateid ka Viisireiu (Wisireio) küla alguse kohta, mida mainiti [[1789]] hajataluna. Rahvapärimus räägib Viisireiu talu nime kohta järgmist: varem kasvanud seal palju pärni, millede niintest viiske valmistatud. “Reiu” lisati lõppu, kuna talu asub Reiu jõe ääres.
 
==Vaata ka==▼
[[19. sajand]]i alguseks oli Tali talu jagunenud kaheks. See juhtus tollel ajal mitme [[põlistalu]]ga. [[1839]]. aasta Rückeri spetsiaalkaardil on Tali märgitud juba külana. [[1834]]. aastast on teateid ka Veelikse (Felix) ja Pihke taludest, mis panid aluse praegustele küladele. Veelikse veskit mainitakse esmakordselt [[1826]]. [[1828]]. aastal asutas Jäärja mõisnik Massi taludest Marina (Marienruhe) kõrvalmõisa. Tali karjamõisa rajamise aega pole teada, kuid [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1860]] ostis Marie Christine Frey, sündinud paruness Krüdener, Jäärja karjamõisa Tali (Talli) koos [[vesiveski]], [[kõrts]]i, metsa ja 273 taalri 77 krossi väärtuses talumaaga, kogupindalaga 54 2/3 ruut[[verst]]a (umbes 6221 [[hektar]]it), 95 000 hõberubla eest. [[Liivimaa kubermang]]uvalitsuse patentide alusel [[15. november|15. novembrist]] [[1861]] ja [[19. jaanuar]]ist [[1862]] kinnitati see Freyhof´i rüütlimõisaks. Müüdud talumaa hulka kuulusid ka Marina kõrvalmõis ning Reinu ja Viisireiu talud. Sellega pandi alus Tali vallale.
* [[Tali vald (1939)]]▼
 
== Viited ==
1862. aastal hakkas tegutsema Tali [[vallakohus]], mille eesistuja oli Tiit Kartau ning kaasistujad Mats Teearu ja Peet Kartau. [[1866]]. aasta vallaseadus suurendas tunduvalt talurahva omavalitsust. Vallavalitsus, kus olid esindatud kõik kogukonna seisused – taluperemehed, talurentnikud, talusulased, mõisasulased ja priirahvas ehk vabatöölised – hakkas oma ühiselu probleeme lahendama ilma mõisniku vahelesekkumiseta. Esimeseks vallavanemaks ehk talitajaks sai Jaan Kosenkranius ning abimeesteks ehk [[vöörmünder|vöörmündriteks]] (vöölmünder) Peter Sitska ja Mihkel Soobik.
{{Viited|allikad=
<ref name="Tali_veeb">[http://www.tali.ee/?Tali_ajalugu Tali ajaloost Tali põhikooli veebilehelt] (vaadatud 30.06.2012)</ref>}}
 
==Välislingid==
▲1863. aastal asutati Talile rahvakool.
*[http://www.tali.ee/?Tali_ajalugu Tali ajaloost Tali põhikooli veebilehelt] (vaadatud 30.06.2012)
 
1872. aastal jaotati Laiksaare mõis õigeusulistele hingemaadeks ning asutati hulk väiketalusid. Samal aastal moodustati Jäärja mõisa Rauliste külast (teadaolev esmamainimine [[1562]]: Rawels) ning Veelikse, Kulli, Kita, Orjamaa ja Rooni taludest Veelikse (Felix) karjamõis. [[1879]]. aastal müüs perekond Frey Tali mõisa Arthur von Günzelile, kes [[1885]] rentis selle Arved von Günzelile. [[1892]]. aastal on Ruhja Suuremõisast Tali mõisa külge liidetud Tuuliku (Thule) karjamõis, millest sai alguse Tuuliku küla kujunemine Tali valla osaks.
 
19. sajandi teine pool kuulub eesti ajaloos rahvusliku ärkamise perioodi, mil asutati hulgaliselt [[selts]]e ning [[ühing]]uid. [[1899]]. aastal asutati esimese ühinguna Saardes [[Talli Põllumeeste Selts]] ([[1909]] 53 liiget). [[1904]]. aastal asutati [[Laiksaare Põllumeeste Selts]].
 
[[1902]]. aastal ostis Tali mõisa Gerhard Gustav von Samson-Himmelstjerna, kes oli selle omanik kuni [[1918]]. Seejärel ostsid mõisa mitu eestlast eesotsas professor [[Heinrich Koppel|Heinrich Kopliga]] (hilisem [[Tartu Ülikool]]i [[rektor]]) ja [[Kaarel Parts]]iga (hilisem Riigikohtu esimees), kuid viimase ostulepingu tühistas [[Riigikohus]] ning mõis läks harilikus korras jagamisele.
 
▲1909. aastal asutati Tali Ühispank, millel oli juhatuses 3 liiget, 6-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline revisjonikomisjon. [[1911]]. aastal asutati Talli piimaühing.
 
▲[[1918]]. aastal kuulutati välja [[Eesti]] Vabariik. Lõplikul piiriajamisel [[Läti]]ga [[1924]] sai Tali vald [[Valmiera]] maakonnast juurde Sandre (Rose) ja Baumanni talud.
 
▲[[1926]] asutati Majandusühisuse otsusega Talile harukauplus, mis alustas tegevust [[1. august]]il [[1927]]. Harukaupluse kaubaartikliteks olid [[rohuniitja]]d, [[looreha]]d, põllutööriistad, tarbekaup, [[piiritus]] ja [[viin (jook)|viin]]. Kilingi-Nõmme Majandusühistu kauplusena töötab pood ka praegu.
 
▲Haridusministeerium tunnistas [[1938]] õppetaluks ja [[1939]] õppekoduks Lanksaare talu, mille peremeheks-perenaiseks olid Kaarel ja Emma Leesment.
 
1938. aasta seadusega vähendati valdade arvu. Saardesse jäi senise 6 valla asemele 4. Talli vald sai rahvapärasema ja ajaloolisema nime Tali. Vallale liideti juurde osa Pati valla Raba külast ja Kilingi valla Rae külast ning Jäärja vallast Veelikse piirkond. Laiksaare vald kaotas sama reformi käigus Soometsa küla ja Võiduküla asunduse, mis liideti Häädemeestega.
 
[[10. november|10. novembril]] [[1940]] kuulutas [[ENSV Ministrite Nõukogu]] [[määrus (õigusteadus)|määrus]]ega Lanksaare suurtalu koos loomade, inventari ja hoonetega okupatsioonivõimu omaks. Lanksaare talust ning sellega liidetud Matsi talust sai [[Lanksaare sovhoos]].
 
Administratiivsed muutused toimusid Tali vallas ka nõukogude ajal. [[1945]]. aastal moodustati valdade allüksustena [[külanõukogu]]d. Seoses [[rajoon]]ide moodustamisega [[1950]] kaotati vallad. Talile liideti juurde Laiksaare külanõukogu. [[1954]]. aastal liideti ka Veelikse külanõukogu ning Tali saavutas sellega oma nüüdissuuruse.
 
▲[[19. detsember|19. detsembril]] [[1991]] nimetati Tali külanõukogu ümber Tali vallaks.
 
▲[[16. oktoober|16. oktoobri]] [[2005]] kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamisega ühinesid piirkonna kolm omavalitsust: Saarde ja Tali vald ning [[Kilingi-Nõmme]] linn üheks omavalitsuseks, mille nimeks jäeti juba kihelkonna nimena tuntud Saarde vald.
 
▲==Vaata ka==
▲* [[Tali vald (1939)]]
 
{{Coordinate |NS=58.05944444 |EW=24.78694444 |type=city |region=EE-67}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tali_vald"