'''Rahvusvaheline leping''' on kõige laiemas mõttes [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] subjektide vahel sõlmitud kokkulepe.
Kõige laiemas mõttes on '''rahvusvaheline leping''' (ka '''välisleping''') rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklis 2(1)(a) sisalduva '''kitsama definitsiooni''' kohaselt on '''rahvusvaheline leping''' rahvusvaheline kokkulepe, mis on sõlmitud [[riik]]ide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õigusega]], sõltumata sellest, kas see sisaldub ühes, kahes või mitmes omavahel seotud dokumendis, samuti olenemata tema konkreetsest nimetusest. Lisaks konventsioonile ja statuudile võivad rahvusvahelised lepingud kanda ka näiteks järgmisi nimesid: pakt, kokkulepe, deklaratsioon, konkordaat, protokoll, memorandum. Eesti õigusaktides on rahvusvahelise lepingu sünonüümiks ''välisleping''.
Lisaks konventsioonile ja statuudile võivad rahvusvahelised lepingud kanda ka näiteks järgmisi nimesid: [[pakt]], [[kokkulepe]], [[deklaratsioon]], [[konkordaat]], [[protokoll]], [[memorandum]]. Eesti õigusaktides on rahvusvahelise lepingu sünonüümiks ''välisleping''.
Rahvusvahelisi lepinguid käsitlevad reeglid tulenevadki kahest Viinis sõlmitud konventsioonist, aga samuti omab tähtsust rahvusvaheline tavaõigus.
