Krimmitatarlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.3) (Robot: lisatud an, ar, arz, az, be, bg, ca, crh, cs, cv, el, eo, es, eu, fi, fr, hr, hu, id, it, ja, kk, ko, krc, lt, lv, mhr, mk, nl, no, os, pl, pnb, pt, ro, ru, sv, tr, tt, ug, uk, zh |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Krimmitatarlased''' (endanimetus ''qırımtatarlar'' või ''qırımlar'') on turgi rahvas, [[Krimm]]i põlisrahvas. Kõnelevad [[krimmitatari keel]]t. Enamus krimmitatarlasi on islamiusulised ([[sunniidid]]). Krimmitatarlased jagunevad kolme kultuuriliselt ja keeleliselt erinevasse rühma: stepi-, mäestiku- ja rannikukrimmitatarlased.
Krimmitatarlaste üldarvu on raske hinnata, kuna puuduvad täpsemad andmed [[Türgi]]s elavate krimmitatarlaste arvu kohta. Enamus Türgisse asunud krimmitatarlaste järeltulijatest on assimileerunud, nad peavad ennast [[türklased|türklasteks]] ja kõnelevad [[türgi keel]]t. [[Ukraina]]s elas [[2001]]. aasta rahvaloenduse andmetel 248 193
Krimmitatarlased on kujunenud eri rahvaste segunemise teel ju kujunesid lõplikult välja [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigis]] 15.-18. sajandil. Olulist rolli on krimmitatarlaste etnogeneesis mänginud [[polovetsid]], kes hakkasid Krimmi saabuma alates 11. sajandi teisest poolest. 13. sajandi kesel sattus Krimm [[mongolid|mongolite]] võimu alla, siis hakkas ka levima etnonüüm "tatarlased". [[Islam]] levis Krimmis laialdaselt 14. sajandi alguses. Olulist osa etendas krimmitatarlaste kujunemisel ka Krimmi Khaaniriigi sattumine vasallsõltuvusse [[Osmani Impeerium]]ist [[1475]]. aastal. Vähehaaval sulasid krimmitatarlaste hulka ka kohalikud [[kreeklased]], [[alaanid]], [[idagoodid]] ja [[tšerkessid]].
| |||