Vikipeedia

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
EmausBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
125 205 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
{{vikinda}}{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2010}}
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv '''Erinõupidamine''', [[ka NSV Liidu SARKi Erinõupidamine]] (''Особое совещание при НКВД СССР'') oli NSVNõukogude Liidu Sisesjade Rahvakomissariaadi [[NKVD struktuur]]is aastatel [[1934]]- ... tegutsenudpoliitiline kohtuväline repressivorgan, mille koosseisu kuulusid:.
* 1. kohaliku piirkonna NKVD ülem, ▼
* 2. kohaliku piirkonna [[NLKP|parteikomitte]] 1. sekretär, ▼
* 3. kohalik prokurör▼
 
== NKVD Erinõupidamise moodustamine ==
28. oktoobril [[1934]]. aastal võeti [[VKÜK(b)P Keskkomitee]] ning 5. novembril [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[NSV Liidu Kesktäitevkomitee]] otsusega võeti vastu määrus "Erinõupidamisest NSVL NKVD juures" millega anti Erinõupidamisele õigus administratiivkorras (mitte kohtuotsusega) "saata sotsiaalselt ohtlikeks isikuteks tunnistatud isikuid järelvalve alla piirkonda, mille nimekirja kinnitab NKVD; saata asumisele kuni 5 aastaks, keeluga asuda elama pealinnades, suurtel linnades ja tööstuskeskustes; paigutada kinnipidamisasutustesse kuni 5 aastaks ja saata NSVL piiridest välja välisriikide kodanikke".
 
Samas on juba [[1936]] Erinõupidamiste poolt määratud karistused kinnipidamine vangilaagrites kuni 25 aastat ja ka [[Surmanuhtlus|"kõrgeim määr"]].
Enne seda oli kohtuväliste repressioonide teostajaks OGPU Kohtukollegium, mis tegutses piiriääärsete Sõjaväeringkondade piirides, uue korra järgi aga moodustati Erinõupidamised üle kogu NSV Liidu.
== NKVD Erinõupidamise koosseis ==
 
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine tegutses NSV Liidu Sisesjade Rahvakomissariaadi [[NKVD struktuur]]is alates [[1934]]. aastast ja erinevate (vabariiklike, oblasti SARKi juures) tegutsenud kohtuväline repressivorgan, mille koosseisu kuulusid:
15. september 1939 võttis VK(B)P Keskkomitee vastu otsuse anda Erinõupidamisele õigus teha otsuseid 1. ja 2. kategooria alusel ning viia "otsuseid kohe täide".▼
▲* 1. kohaliku piirkonna NKVD ülem,
▲* 2. kohaliku piirkonna [[NLKP|parteikomitteparteikomitee]] 1. sekretär,
▲* 3. kohalik prokurör
▲15. september 1939 võttis VKÜK(B)P Keskkomitee vastu otsuse anda Erinõupidamisele õigus teha otsuseid 1. ja 2. kategooria alusel ning viia "otsuseid kohe täide".
 
NKVD Erinõupidamise pädevusse kuulus NSV Liidu Kesktäitevkomitee poolt 1934. aastal vastu võetud NSV Liidu NKVD põhimääruse alusel Vene NSFV kriminaalkoodeksi §35 alusel prostituutide, ilma kindla tegevusalata ja varem kuritegusi toime pannud ja kinnipidamiskohtades viibinud isikute isoleerimine.
 
NKVD uurimisorganitest saadeti kontrrevolutsioonilise[[kontrrevolutsioon]]ilise tegevuse materjalid edasi järgmiselt:
* materjalid, milles oli olemas formaalsed kuriteo tunnused, saadeti Sõjatribunali[[Sõjatribunal]]i, Raudtee Tribunalitribunali või [[NSV Liidu Ülemkohus|NSV Liidu Ülemkohtu]] spetsiaalkollegiumispetsiaal[[kolleegium]]i,
* materjalid, milles ei olnud alust kohtupidamiseks, aga milles käsitletud isikud tuli NKVD "arvamusel" siiski isoleerida, saadeti Erinõupidamisele.
 
22. rida ⟶ 24. rida:
Peale kontrrevolutsiooniliste "kuritegude" lahendamisega tegeleva NKVD Erikomisjoni ehk "Troika" oli NKVD süsteemis ka eraldi "miilitsatroikad" ("милицейские тройки), mille pädevuses olid "sotsiaalselt ohtlikku element", millest levinuim oli passirežiimi rikkumine (sissekirjutuse puudumine), oblastikeskuses ja suuretes tööstuslinnades elamise keeld. Nn miilitsatroikade pädevuses oli määrata kuni 5-aastane vangistus kinnipidamisasutustes.
 
==Ajalooline järjepidevus Venemaal==
== NKVD Erinõupidamine ja Eesti ==
Esmakordselt asutati kohtuväline represiivorgan Erinõupidamine Venemaal [[1881]]. aastal [[Venemaa keiser]] [[Aleksander III]] poolt Venemaa siseministri krahv Ignatjevi esildise alusel ja vastavalt [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] Riigikaitse Seadluse § 34 alusel omas Erinõupidamine õigust saata asumisele kuni 5 aaastaks keisririigi kaugematesse piirkondadesse. Keisririigi SM Erinõupidamise otsusega saadeti asumisele [[Narõm]]i, [[Turuhanski]] piirkondae [[VSDTP]] bolševike juhtivtegelased [[Vladimir Lenin]], [[Lev Trotski]], [[Jossif Stalin]], [[Feliks Dzeržinski]] jt. Pärast 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i Erinõupidamine likvideeriti.
 
== Välislingid ==
* [http://www.nasledie.ru/oboz/N3-4_02/3-4_14.HTM ОСОБОЕ СОВЕЩАНИЕ В РОССИИ И СССР (1881-1953)]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Siseasjade_Rahvakomissariaadi_juures_asuv_Erinõupidamine"