Erinevus lehekülje "Liivi sõda" redaktsioonide vahel

Lisatud 114 baiti ,  9 aasta eest
Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv [[Ivan III]] karmikäelise valitsuse all võimsust koguv [[Moskva suurvürstiriik]], mis huvitus kaubandusõigustest [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonnas. [[1480]]–[[1481|81]] ja [[1501]]–[[1502]] tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, [[1494]] suleti jõuga [[Hansa Liit|Hansa]] kaubakontor [[Novgorod]]is.
 
Võimeka Liivimaa [[ordumeister|ordumeistri]] [[Wolter von Plettenberg]]i juhtimisel tegid orduväed [[Liivimaa-Moskva sõda|Liivimaa-Moskva sõjas]] [[1502]]. aastal vasturünnaku ning saavutasid [[Smolino]] järve ääres venelaste üle võidu ("[[Smolino ime]]"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu,. [[1503]]. aastal sõlmitud[[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|Moskva-Leedu sõja]] lõpetanud lepet pikendati [[1509]]., [[1521]]., [[1531]]. ja [[1554]]. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale [[1525]]. aastal jõudnud [[reformatsioon]]i-ideed, mida toetasid sõltumatud linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid [[katoliku usk|katoliku us]]utunnistuse pooldajateks.
 
[[1554]]. aastal nõudis [[Ivan IV]] rahu pikendamise läbirääkimistel [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnalt]] [[lõiv]]u üks [[mark]] aastas elaniku kohta ("[[Tartu maks]]"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Siinsed võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi ([[1557]]) laienes maksunõue kogu Liivimaale.
69 973

muudatust