Nukitsamees (film): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
42. rida:
==Linateose iseloomustuseks==
 
Film erineb Oskar Lutsu lastejutust silmatorkavalt nõiduslikkuse ja fantastikaelementide rõhutamise poolest. Jutustuses neid kuigivõrd ei leidu. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust [[ronk]], kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid; näiteks selle kohta, et lapsed on metsamajast põgenenud. Vaataja veendub, kuidas metsal on "silmad ja kõrvad", kuna tige nõid ilmub välja nii peaniipea, kui läheneb mõni piirsituatsioon, näiteks Iti hüüatus, et Nukitsamehe sarve küljest on tükk ära pudenenud. Nõiamoor võlub ka maasikad kasvama, eksitades sellega lapsed koduteelt. Lutsu kirjeldatud mooril üleloomulikke võimeid ei paista olevat. Filmis on paeluvad eriefektid, nagu kõrgele puu otsa kargav nõiapere, Nukitsamehe mahaviilitud sarvede kiire tagasikasvamine või kollipere öise norskamise stseen.
 
Erinevus kirjandusteose ja filmi vahel avaldub ka süžeeliinides: kui filmis põgenevad lapsed nõiamajast soodsat hetke kasutades, siis Lutsu jutustuses aitab neid selles abivalmis linnuke. Raamatus on Iti ja Kusti oma vanematele ainsad lapsed, filmis aga on tegemist väga lasterikka perekonnaga. Filmi lõpuosas püüab Nukitsamees metsa tagasi põgeneda, Oskar Lutsu jutustuses sellist sündmust ei ole. Luts ei kirjelda kuigivõrd ka kollipere edasist käekäiku pärast laste põgenemist, kuid filmis on kurjuse varitsemine tajutav ning kollipere ei kaota viimse hetkeni lootust Nukitsamees tagasi oma võimusesse püüda.