Ado Birk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Infobox Poliitik
'''Ado Birk''' (ka '''Aadu Birk''', '''Aado Birk''', [[õigeusk|õigeusu]] ristinimi '''Avdei''' või '''Avdi''' ([[14. november]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 2. november) [[1883]] [[Tarvastu vald]] – [[2. veebruar]] [[1942]] [[Sosva laager]], [[Sverdlovski oblast]]) oli [[Eesti]] poliitik, [[Eesti peaminister|Eesti Vabariigi peaminister]] [[28. juuli]]st [[1920]] [[30. juuli]]ni [[1920]].▼
| nimi = Ado Birk
| pildinimi = Ado Birk.jpg
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Ado Birk
| sünniaeg = [[14. november]] [[1883]]
| sünnikoht = [[Tarvastu vald]] [[Viljandi maakond]]
| surmaaeg = [[2. veebruar]] [[1942]]
| erakond = [[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond]]<br> [[Eesti Rahvaerakond]]
| amet = [[Eesti välisministrite loend|Eesti välisminister]] (1919 – 1920, 1920, 1925)<br>[[Eesti peaminister|Eesti Vabariigi peaminister]] ([[1920]])
| haridus =
| õppeasutus = [[Tartu Ülikool|Tartu]], [[Peterburi ülikool|Peterburi]], [[Leipzigi ülikool]]
| eriala = õigusteadlane
| kraad =
| märkused =
}}
▲'''Ado Birk''' (ka '''Aadu Birk''', '''Aado Birk''', [[õigeusk|õigeusu]] ristinimi '''Avdei''' või '''Avdi''' (2. [[vkj]]/[[14. november]]
Ado Birgi isa, samuti Aadu, oli Kulbisaare talu [[rentnik]]. Perekond kuulus [[Suislepa õigeusu kogudus]]se.
18. rida ⟶ 34. rida:
==Poliitiline ja diplomaatiline tegevus==
*[[1913]]. aastast kuulus [[Tallinna Linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]], oli eesti-vene bloki üks juhtivaid tegelasi
*[[1917]]–1919 [[Maanõukogu]] liige [[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond|Eesti Radikaaldemokraatliku Erakonna]] poolt
*juuli [[1917]] [[Maanõukogu]] ajutine sekretär
*[[1918]] Eesti esindaja [[Helsingi]]s
27. rida ⟶ 43. rida:
*november 1919 – juuli 1920 välisminister [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|Jaan Tõnissoni esimeses valitsuses]]
*[[1920]] välisminister [[Jaan Tõnissoni teine valitsus|Jaan Tõnissoni teises valitsuses]]
*[[28. juuli]] – [[30. juuli]] 1920 oli määratud [[Ado Birki valitsus]]e peaministriks, kuid ei astunud ametisse (peaministri kohuseid täitis Jaan Tõnisson)
*1920–1922 [[I Riigikogu]] liige [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] poolt
*1921–1922 Harju maakonnanõukogu liige
*[[1922]]–[[1926]] Eesti Vabariigi saadik [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]
*[[1925]] välisminister [[Jüri Jaaksoni valitsus]]es
57. rida ⟶ 73. rida:
Pärast okupatsiooni lõppu valiti Birk Maanõukogu esimeheks.
Novembris 1918 osales Birk Ajutise Valitsuse ühe volinikuna läbirääkimistel
Septembris [[1919]] käis Birk Eesti rahudelegatsiooni esimehena [[Pihkva]]s nõupidamistel [[Nõukogude Venemaa]] delegatsiooniga.
1920. aastal moodustas Ado Birki valitsuse aga [[Riigikogu]] fraktsioonide toetuse puudumise pärast valitsus tööle ei hakanud.
{{Vaata|Ado Birki valitsus}}
Birk oli [[I Riigikogu]] liige. [[1922]]. aastal määrati ta Eesti saadikuks Nõukogude Liidus.
69. rida ⟶ 88. rida:
Juuni alguses kutsuti Schmidt Nõukogude Liidu nõudmisel Moskvast tagasi. Mai lõpus ja juunis 1926 kutsus välisminister [[Ants Piip]] Birki mitu korda Tallinna, kuid too keeldus tulemast, tuues põhjenduseks tehnilisi raskusi. Välisministeeriumi ametnik [[Oskar Öpik]] saadeti Birgi tuleku kiirendamiseks Moskvasse. Birk ei allunud ka riigivanem [[Jaan Teemant]]i käsule Tallinnasse ilmuda. Ta saatis riigivanemale kirja, milles süüdistas välisministrit [[Eesti-Vene suhted|Eesti-Vene suhete]] normaalse arengu raskendamises. Kiri ilmus ilma riigivanema loata [[Postimees|Postimehes]] ja [[Ühendus]]es.
[[18. juuni]]l 1926 tagandas [[Jaan Teemanti esimene valitsus|valitsus]] Birgi saadikukohalt. Ta keeldus tagasi pöördumast. [[20. juuni]]l lahkus Birk asjaajamist vormikohaselt üle andmata saatkonnast ning sõitis Lõuna-Venemaale. Hiljem selgus, et ta elas pärast põgenemiskatsele järgnenud kinnipidamist [[OGPU]] järelevalve all [[Voronež]]is ja [[Kaukaasia]]s. Juuli alguses 1926 peeti Tallinnas [[Eesti välissaadikute konverents]], mis mõistis Birgi käitumise hukka. Riigivanem Jaan Teemant pidas Riigikogus kõne, milles süüdistas Birki raskes kuriteos. Eesti Rahvaerakond tegi ettepaneku anda asi [[Riigikogu väliskomisjon]]i uurida, kuid see ei läinud Riigikogus läbi.
Ajalehes [[Izvestija]] ilmus [[13. juuli]]l ja [[4. august]]il 1926 kaks Birgi allkirjaga artiklit, milles süüdistati Eesti välispoliitika juhte ja Eesti kindralstaapi Nõukogude Liidu vastase sõjalise rinde organiseerimises koostöös välisriikidega (sealhulgas [[Poola]]ga) ning esitas tagasiastumispalve (esimene artikkel) ning kuulutas, et on sunnitud elama eraisikuna Nõukogude Liidus (teine artikkel). Hiljem ütles Birk, et teda oli ähvardustega sunnitud neile alla kirjutama. Juunis 1926 olevat ta kutsutud välisasjade rahvakomissariaati, kus selle töötaja Loganovski šantažeeris teda viidates ebaseaduslikele finantsoperatsioonidele ning nõudis temalt Nõukogude eriteenistuste salaagendiks hakkamist. Birk püüdis põgeneda Soome, kuid ta peeti kinni. Siis ta kirjutaski artiklitele alla. Välisminister [[Friedrich Akel]] pidas Riigikogus kõne, milles ta kummutas need süüdistused.
83. rida ⟶ 102. rida:
===Vangistamine ja surm===
[[NKVD]] vangistas Birgi [[14. juuni]]l [[1941]]. [[23. jaanuar]]il [[1942]] mõistis NSV Liidu [[erinõupidamine]] ta surma. Ta viibis [[Sverdlovski oblast]]i [[Turini rajoon]]i [[Sevurallag]]i Sosva vangilaagris. Birk mõisteti surma, kuid suri väidetavalt enne otsuse täideviimist. [[NKVD]] dokumentide järgi "saabus surm südametegevuse lakkamise tagajärjel".
==Kirjandus==
| |||