Põlevkivikeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Tänu põlevkivi [[kerogeen]]i (orgaanilise osa) keemilise koostise komplitseeritusele on sellealane uurimistöö toimunud mitmete aastakümnete jooksul kasutades üha moodsamaid aparaate ja analüüsimeetodeid. Kerogeenpõlevkivi [[pürolüüs]]il saadakse põhifraktsioonidena gaas ja [[põlevkiviõli|õli]], kõrvalproduktidena [[fenoolid|fenoolvesi]], [[koks]] ja [[tuhk]]. Esmaste produktide töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku produkti. Kõik produktid, nende keemiline koostis ja omadused, aga ka analüüsimetoodikate ning tootmistehnoloogiate väljatöötamine, optimeerimine ja keskkonnasaastega seotud probleemid kuuluvad põlevkivikeemia uurimissfääri. Seega väga lai ja komplitseeritud, kuid Eestis äärmiselt oluline uurimisvaldkond. Siinsed põlevkivikeemia ja -tehnoloogia saavutused on olnud maailmatasemel kõrgelt tunnustatud.

Põlevkiviuuringute alal on juhtivat osa etendanud [[TTÜ]]-s [[Paul Kogerman]], [[Hugo Raudsepp (keemik)|Hugo Raudsepp]], [[Johannes Hüsse]], [[Arnold Kõll]], [[Agu Aarna]], [[Ilmar Öpik]], [[Olaf Eisen]], [[Endel Lippmaa]], [[Leevi Mölder]], [[Rein Kuusik]], [[Hans Luik]]; [[Keemia Instituut|Keemia Instituudis]] [[Samuil Faingold]], [[Aleksandra Fomina]], [[Mark Gubergrits]], [[Ilmar Klesment]], [[Kaarli Urov]]; [[Põlevkivi Instituut|Põlevkivi Instituudis]] [[Ülo Lille]], [[Viktor Jefimov]], [[Jevgeni Petuhhov]] jt.