Redaktsioon: 3. veebruar 2011, kell 12:05 redigeeri KrattBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 39 286 muudatust P Robot: Changing Kategooria:Eesti ärimehed ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. mai 2012, kell 19:00 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 474 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Hans Heinrich Falck''' (4./[[15. aprill]] [[1791]] [[Järvajõe]], [[Ambla kihelkond]] – 7./[[19. november]] [[1874]]) oli [[Toomgild]]i [[oldermann]]. ==Elulugu== Hans Heinrich Falck sündis [[Ambla kihelkond\|Ambla kihelkonnas]] [[mölder]] Niklas Falcki ja viimase eestlannast abikaasa Gertrude Koppelsohni pojana. Perekonnapärimuse järgi on ta [[Linköpingi ~~piiskopi~~piiskop]]i Erik Falcki järglane. Kaks aastat õppis ta [[Tallinn]]a [[Pühavaimu kirik]]u koolis. Juba 12-aastaselt alustas ta mööblitisleri õpilasena ameti õppimist. Väidetavalt olevat ta omandanud [[Mölder\|möldri]], [[Sepp\|sepa]], [[tisleri]], [[Kübarsepp\|kübarsepa]], [[klaverivalmistaja]]- ning [[Klaverihäälestaja\|häälestaja]] ja ka [[Kaupmees\|kaupmehe]] elukutse, ning töötas neil kõigil ka lühemat aega. [[1812]]. aastal Vene-Prantsuse sõja ajal tegeles H. H. Falck sõjaväe varustamisega ning teenis sellega teatava varanduse. Peale sõda rajas ta Tallinnasse oma tisleritöökoja, kuid tugeva konkurentsi tõttu spetsialiseerus peagi [[klaver]]ite ja teiste muusikariistade tootmisele. [[1818]]. aastal alustanud väike klaveritöökoda muutus peagi suureks vabrikuks. [[1828]]. aastal omandas H. H. Falck maatüki [[Toompea]] eeslinnas, praeguse [[Luise tänav]]a piirkonnas. Ta laiendas pidevalt seda maatükki, ostes kokku naaberkrunte ja muid lähiümbruses paiknevaid maa-alasid. [[1830]]. aastal valiti H. H. Falck Toompea [[Lossifoogtikohus\|lossifoogtikohtu]] vanemaks, [[1848]] [[Toomgild]]i [[oldermann]]iks ja Toompea maksuvalitsuse esimeheks. [[1850]]. aastal müüs H. H. Falck klaverivabriku maha. ==Tallinna linnataristu arendamine== Falckil oli teeneid ka Tallinna linnatänavate rajamisel ja korrastamisel. [[1849]]. aastal viibis Tallinnas [[Venemaa keiser]] [[Nikolai I]] koos oma perekonnaga ning nad soovisid külastada [[Alexander von Benckendorff]]i [[Keila-Joa mõis]]a. Tee sinna viis mööda [[Paldiski maantee]]d, mis oli tol ajal halvas korras, mudane ja isegi linna piires kohati sõidukõlbmatu. Linnavalitsus ei osanud midagi ette võtta, kuid Falck lasi kümne päevaga Paldiski maanteelt ära vedada palju muda ja mulda ning tee siledaks rullida. [[1856]]–[[1857]] rajati tema initsiatiivil ja suurel määral ka tema raha eest ühendustee Toompea ja Paldiski maantee vahel, mida tuntakse [[Falgi tee]] nime all. Aastatel [[1860]] ja [[1861]] pikendati seda teed ka teisele poole. Samal ajal korrastati ja ääristati puudega [[Toompuiestee]] ning rajati ka Suur-Falgi tänav ehk [[Kaarli puiestee]]. 17. rida ⟶ 19. rida: Hans Heinrich Falcki eestvõttel rajati Tallinnasse ka uus eesti kogudus – Kaarli kogudus. Falcki raha eest valmis ka väike [[Kaarli hädakirik\|puukirik]]. Hilisem uhke [[Kaarli kirik]] rajati samuti Falcki antud maatükile ja valmis tema antud ehitusmaterjalidest. H. H. Falcki rajatud on ka [[Falgi park]] (kandnud ka nime [[Lastepark]]) [[Wismari tänav\|Wismari]] ja [[Adamsoni ~~tänava~~tänav]]a vahel. H. H. Falck toetas ka mitme andeka eestlasest noore õpinguid. Tuntuim neist oli keisrite ihuarst [[Philipp Karell]]. Tema eluloo avaldas tema poeg [[Paul Theodor Falck]]. 35. rida ⟶ 37. rida: [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti klaverimeistrid]] [[Kategooria:Tallinna ajalugu]] [[Kategooria:Sündinud 1791]] [[Kategooria:Surnud 1874]]

Hans Heinrich Falck: erinevus redaktsioonide vahel