Kadunud poja tagasitulek (Rembrandti maal): erinevus redaktsioonide vahel

| diameeter_toll =

| linn=[[Peterburi]]

}}

'''"Kadunud poja tagasitulek"''' oli [[Rembrandt]]i viimane pühakirjale toetuv maal ja ühtlasi on seda peetud ka neist kõige suurejoonelisemaks. Seda mitte ainult kompositsiooni suuruse, vaid ka emotsionaalse intensiivsuse poolest. Inspireerituna [[Luuka evangeelium]]i 15. peatükis olevast tähendamissõnast arendab Rembrandt siin andestuse ja halastuse teemat. Rembrandt oli seda käsitlenud juba 1630. aastal gravüüril, mis kujutab isa jooksmas vastu pojale, kes oli oma varanduse maha parssinud ning seakarjuseks sattunud. See töö on piiblitekstile truu – teenija on toomas kojujõudnud pojale parimat kuube ja kingi, tegelased on liikumises ja vestluses.