Vikipeedia

3. Tartu kütipolk: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Väeüksus
|nimi= Tartu pataljon<br>Tartu-Putilovi pataljon<br>Tartu-Putilovi polk<br>5. Tartu-Jamburgi polk (1918. aasta 23. mai –)<br>15. Tartu polk<br>54. Tartu polk (1919. jaanuar –)<br>3. Tartu Eesti kommunistlik kütipolk
|pilt=
|pildiallkiri=
20. rida:
 
==Polgu moodustamine==
Nõukogude Tartu kütipolgu formeerimisele pandi alus pärast [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede pealetungi [[Mandri-Eesti]]le ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Eesti okupeerimise]] järel Nõukogude Venemaale taganenud [[Eesti Punakaart|Eesti Punakaardi]] salkadest. Tartu ja Rakvere salkadest moodustati '''Tartu [[pataljon]]''', teistest salkadest Jamburgi pataljon<ref>Revolutsioon, kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis (1917–1920). Eestimaa KP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut. NLKP Keskkomitee Marksismi-Leninismi Instituudi filiaal. Eesti NSV TA Ajaloo Instituut. Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1982, teine köide, lk 114</ref>..
 
Pärast Saksamaa keisririigi ja Nõukogude Venemaa vahel [[Brest-Litovsk]]is sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping|rahulepingut]] jäeti salga osa [[Jamburg]]i, kus Tartu-Putilovi salgaga liideti Eestist väljataganenud NarvaTartu ja Rakvere punakaardisalgad [[August Lillakas]]e juhatusel ning üksus nimetati ümber '''Tartu-Putilovi pataljon'''iks, kuna pataljoni koosseisu liideti ka Petrogradi [[Putilovi tehas]]e bolševikke toetavad eestlasedeestlastest töölised<ref>Черепанов, Александр Иванович, [http://militera.lib.ru/h/cherepanov_ai3/04.html Под Псковом и Нарвой (23 февраля 1918 г.). Глава четвертая. 23 февраля 1918 года], М.: Воениздат, 1956.</ref>.
 
1918. aasta mais ühinesid [[Jamburg]]is Tartu-Putilovi partisanisalgagapataljoniga EestistJamburgis väljataganenudasuvatest Narvamitmetest javäikestest Rakveresalkadest punakaardisalgadmoodustatud [[AugustJamburgi Lillakas]]e juhatuselpataljon ning üksusmais nimetati1918. ümberaastal [[Tartu-Putilovi pataljonGattšina]]ikss ningasunud misväeosa Jamburginimetus pataljonimuudeti liitmisega'''5. maisTartu-Jamburgi 1918polguks'''. aastalPolku kuulus 2 kolme[[Gattšinarood]]s muudetiulist [[5.pataljon]]i, Tarturatsaluure-Jamburgi, polk|5.kuulipilduja-, Tartuside-Jamburgi polguks]]ja majanduskomando.
 
1918. aasta 23. mail moodustati [[Gattšina]]s '''5. Tartu-Jamburgi polk''', polk moodustati Tartu ja [[Petrograd]]i [[Putilovi tehas]]te ühise partisanisalga ja Jamburgi pataljonist. Hiljem nimetati polk ümber '''15. Tartu jalaväepolguks''' (vene ''15-й (Юрьевский) Тартуский пехотный полк''), mis võttis 1918. aasta augustist osa lahingutest [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarindel]] [[6. armee (Vene SFNV)|6. armee]] koosseisus, [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]].
 
[[Pilt:August Lillakas.jpg|pisi|August Lillakas]]
Jamburgis asuvatest mitmetest väikestest salkadest moodustati samas Jamburgi pataljon liideti polguga ja formeeriti 29. mail 1918. aastal [[Gattšina]]s [[5. Tartu-Jamburgi polk]]. Polku kuulus 2 kolme[[rood]]ulist [[pataljon]]i, ratsaluure-, kuulipilduja-, side- ja majanduskomando.
 
[[18. veebruar]]il 1919. aastal moodustati Vene SFNV sõjakomissar [[Lev Trotski]] käsul [[Eesti Punaarmee]], [[1. Eesti Kütidiviis]]i, '''3. Tartu Eesti kommunistlik kütipolk''' lülitati aga koos Punaarmee venelastest koostatud [[6. Kütidiviis|6.]] ja [[10. Kütidiviis]]iga [[Vene SFNV]] [[Punaarmee]] [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] koosseisu.
Augustis 1918. aastal nimetati polk ümber '''Tartu-Putilovi polguks'''.
 
==Juhtkond ja koosseis==
*mai-detsember 1918, [[AleksanderAleksandr Janovski]], polgukomandör;
*detsember 1918-veebruar 1920, [[August Lillakas]], polgukomandör;
*Polgukomissar: A. Ansons (mai 1918-);
46. rida:
22. novembril 1918. aastal võttis 7. armee juhatus ette [[Kulgu lahing|esimese rünnaku Narvale]], kuid Punaarmee pealetung löödi kaotustega tagasi.
 
28. novembril 1918. aastal alustasid Punaarmee 7. armee väeosad uut frontaalrünnakut Narva rindel. Esimene kolonn, pidi vallutama Narva ja jätkama pealetungi Tallinna suunas, kolonni koosseisu kuulusid Tartu ja Viljandi kütipolgud ja 6. Kütidiviisi 46. Küti (endine 4. Narva) polk ja [[47. Kütipolk]] ja Üksik Jamburgi salk. Frontaalrünnakut toetas V.[[Voldemar PussiPuss]]i [[Narva-Jõesuu dessant|750-meheline meremeeste dessantsalk]]
{{Vaata|Narva lahing (1918)}}
 
6. detsembril 1918. aastal alustas Punaarmee uuesti pealetungi ning piki [[Tallinn-Narva raudtee|Narva-Tapa raudteed]] tegutsesid peamise löögijõuna Tartu ja Viljandi kütipolgud. Punaarmee 6. Kütidiviis tungis edasi: parema kolonniga üle Jõhvi Tapa peale (46. ja 315. Tartu kütipolk 1800 mehe ja 12 suurtükiga), vasak kolonn üle Vasknarva Paide peale (3. Soome ja 47. Kütipolk 1000 mehe ja 4 suurtükiga).
 
15. detsembril osales Tartu kütipolk [[Rägavere lahing]] Kunda jõe joonel, lahingukorra kohaselt ründas Tartu kütipolk lõuna pool raudteed (1300 meest 8 suurtüki ja 26 kuulipildujaga), põhja pool aga Tallinna kütipolk (500 meest 10 suurtüki ja 7 kuulipildujaga) koos väiksemate väeosadega. Tartu kütipolgu ümberhaaramismanöövri ähvardusel pidi Eesti armee taganema ning selle tulemusena 16. detsembril hõivasid Punaarmee väeosad Rakvere.
 
[[3. jaanuar]]il 1919. a.aastal määrati Punaarmee eesti väeosad 6. Kütidiviisi koosseisu ja moodustasid selle III brigaadi. Selle ajani olid punased eesti kütipolgud olnud ainult 6. laskurdiviisi operatiivalluvuses. Eesti kütipolkudest moodustati 3. KD III brigaad ja muudeti ka polkude numbreid: 1. Tallinna polgust sai 52. Tallinna polk, 2. Viljandi polgust sai 53. Viljandi polk ja 15. Tartu polgust sai '''54. Tartu polk''' (vene ''54-й Тартуский коммунистический стрелковой полк'').
 
[[4. jaanuar]]il 1919. aastal [[Kehra lahing]]us Kehra [[Lahinguvälja raudteejaam|raudteejaam]]a lähedal lõi Eesti [[Kapten Irv|soomusrong nr 1]] tagasi Tartu kütipolgu 2. pataljoni rünnaku ning sundis polgu kaotustega taanduma.
66. rida:
Pärast Nõukogude [[Punaarmee]] väljatõrjumist [[Põhja-Eesti]]st andis [[18. veebruar]]il 1919. aastal Vene SFNV sõjakomissar [[Lev Trotski]] käsu luua [[Eesti Punaarmee]]d, mis moodustati 7. armee [[Pihkva väegrupp|Pihkva väegrupist]]. [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] koosseisu lülitati [[6. Kütidiviis|6.]] ja [[10. Kütidiviis]]id ja moodustatud [[1. Eesti Kütidiviis]], mille koosseisu liideti ka '''3. Tartu Eesti kommunistlik kütipolk'''.
 
1919. aasta mais asus 3. Tartu Eesti kommunistlik kütipolk kaitsejoonel [[Pihkva rajoon]]is Novaja-Derevnja juures ning 1. Tallinna kommunistlik kütipolk [[Traitsa]]-[[Mitkovitsa]] vahel; 2. Viljandi kommunistlik kütipolk [[Pasina]]-[[Gora]] vahel.
 
1919. aast maikuu lõpul tulid Punaarmeest Eesti poolele üle [[1. Eesti Kütidiviis]]i komandör [[Leonhard Ritt]] ja I brigaadi komandöri [[August Aints]] ning 1919. aasta [[24. mai]]l asusid Eesti armee [[2. Diviis]]i üksused rünnakule Petseri ja Pangevitsa vahelises lõigus. Eesti kütidiviisi I brigaadi üksused jäid täielikult ilma igasuguse operatiivse juhtimiseta, katkes side armee ja kütidiviiside vahel, mis tõi kaasa üleüldise koordineerimatuse ning diviisi I brigaadi üksused, sh 3. Tartu EKP taganesid kogu rindel ning [[25. mai]] õhtuks vallutati [[Petseri]] Punaarmee valdusest tagasi.
{{Vaata|Pihkva rinne}}
==Viited==
{{viited}}
75. rida ⟶ 79. rida:
*25. jalaväediviisi [[98. Jurjevi jalaväepolk]], Vene Keiserlikus armees, [[Liivimaa kubermang]]
*178. Jurjevi tagavara jalaväepolk (''178-м пехотный резервный Юрьевскй полк''[http://regiment.ru/reg/II/B/177/1.htm]), Vene Keiserlikus armees
{{Mall:Eesti väeosad Eesti Vabadussõjas Punaarmees}}
[[Kategooria:Eesti NSV poliitika]]
[[Kategooria:Eesti Vabadussõda]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/3._Tartu_kütipolk"