Pärast TsehhiTšehhia ja Slovakkia iseseisvumist [[Austria-Ungari]] keisririigist, võetivõttis Rahvusassamblee 1920. aastal Rahvsuassamble poolt vastu riigi haldusjaotuse seadusseaduse, mille kohaselt jaotati riik 22 maakonnaks, kuid reaalselt jõustus uus haldusjaotus ainult 1923. aastal Slovakkias. 1927. aastal võeti vastu uus riigi haldusjaotuskorraldus, millega riik jaotus neljaks piirkonnaks: [[BoheemiaTšehhia]], [[Moraavia-Sileesia]], [[Slovakkia]] ja Vene [[Taga-Karpaatia]]. Piirkonnad jaotusid omakorda 242 halduspiirkonnakshaldusüksuseks.
[[19. sajand]]i keskpaigas kuulus Tšehhoslovakkia koosseisu [[sudeedisakslased|sudeedisakslassudeedisakslastega]]tega asustatud [[Sudeedimaa]], mis põhjustas Saksa [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] ja Tšehhoslovakkia vahelise vastasseisu. Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt [[1938]]. aastal moodustati Tšehhoslovakkias [[Böömi- ja Määrimaa Protektoraat]] Saksamaa kaitse all ning iseseisev [[Slovaki vabariik (1939–1945)|Slovakkia]] riik. Sudeedimaa läks Saksamaa koosseisuannekteeris Sudeedimaa, Poola [[Zaolzie]] piirkonna annekteerisning Poola, suureUngari osa Slovakkiast ja suure osa Taga-Karpaatiast okupeeris Ungari.
Pärast [[II maailmasõda|II maailmasõja]] lõppu sai Tšehhoslovakkia tagasi Sudeedimaa, Zaolzie ja Slovakkia alad, aga mitte Taga-KarpaatiatKarpaatia, mis oli asustatud põhiliselt [[ukrainlased|ukrainlastega]]. jaSee piirkond läks 26. juuni 1945. aasta Tšehhoslovakkia-NSV Liidu lepingu alusel NSV Liidule.
[[1948]]. aastal jaotati Tšehhoslovakkia piirkondadeks:
