Prandi jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
| pikkus = 25 km
| valgla_pindala = 285 km²
| jõe_langus = 11,3 m
| jõe_lang = 0,45 m/km
| äravool =
| paremad_lisajõed =
17. rida:
'''Prandi jõgi''' (ka '''Veskiaru jõgi''' ja '''Seinapalu jõgi''') on [[jõgi]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]], [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] vasakpoolne [[lisajõgi]].
Prandi jõgi saab alguse [[Prandi]] külas olevast [[Prandi Allikajärv]]est ja suubub [[Pärnu jõgi|Pärnu jõkke]] selle keskjooksu piirkonnas (99,5 km suudmest)<ref name="järvekülg"/> [[Vilita]] küla territooriumil [[Särevere]] aleviku lähedal. Jõgi on 25 km pikk ja 285 km² valgalaga<ref>[http://www.eestigiid.ee/?SCat=39&CatID=0&ItemID=1077 Prandi jõgi eestigiid.ee saidil]</ref>.
Prandi jõkke suubuvad [[Vanavälja peakraav]], [[Raukla oja]], [[Seinapalu peakraav]], [[Mäeküla oja]], [[Epneri oja]], [[Neeva kanal]], [[Nurmsi peakraav]] ja [[Hindreku oja]]<ref name="EELIS"/>.
Prandi jõgi läbib [[Prandi looduskaitseala]] ja [[Türi maastikukaitseala]]<ref name="EELIS"/>.
Jõgi paikneb [[Kesk-Eesti tasandik]]ul. Jõe veepinna kõrgus lähtel on 62,1 m ja suudmes 50,8 m merepinnast. Langus on seega 11,3 meetrit ja keskmine lang 0,45 m/km. Suurim on lang keskjooksu alumises osas Vanavälja peakraavi suudmest kuni Näsuvereni (1,0 m/km).<ref name="järvekülg"/>
Ülemjooksul on Prandi jõgi käänuline, kesk- ja alamjooksul voolab põhiliselt edelasse. Ülemjooksul on jõekaldad madalad ja soised, keskjooksul kaldad kõrged, alamjooksul enne suuet kaldad madalad. Jõgi voolab läbi Neeva-Prandi soo, [[Seinapalu]] küla, [[Rikassaare soo]], [[Rikassaare]] küla (selle juures on jõesängi kohati süvendatud ja õgvendatud). Siis möödub [[Näsuvere]] külast, [[Tori]] alevikust, [[Mäeküla]]st, misjärel voolab läbi Lelle-Viljandi raudtee alt. Siis läbib jõgi [[Särevere]] aleviku ning suubub umbes ühe kilomeetri pärast Pärnu jõkke.<ref name="järvekülg"/>
[[August Loopmann]] mõõtis 1979. aastal jõesängi laiuseks keskjooksul 9–25 (keskmiselt 15) meetrit, alamjooksul 15–50 (keskmiselt 20) meetrit. Sügavus oli keskjooksul 0,4–2,6 (keskmiselt 1,0) meetrit ning alamjooksul 0,6–3,8 (keskmiselt 1,4) meetrit. Aasta keskmine vooluhulk oli alamjooksul 2,5–2,7 m³/s.<ref name="järvekülg"/>
Alamjooksul on jõeümbrus valdavalt kultuuristatud, sinna kandub reostust lähedalasuvatest farmidest, elumajadest, loomalautadest. 1996. aastal peeti jõevett seal suplemiseks kõlbmatuks.<ref name="järvekülg"/>
== Vesiehitised ja paisjärv ==
31. rida ⟶ 39. rida:
Eesti siseveekogude olukorda käsitlenud uuringu järgi voolab Eesti kõige puhtam vesi Prandi jõe ülemjooksul.<ref> {{netiviide | URL =http://www.arileht.ee/?uudised=440294 | Pealkiri = Uue hoo saanud põllumajandus mürgitab vett| Autor = [[Ulvar Käärt]]| Väljaanne = arileht.ee| Keel = eesti keel}} </ref>
Jõe põhi on valdavalt kivine-kruusane, vesi selge, ülemjooksul heleda, kesk- ja alamjooksul pruunika värvusega. Vees lahustunud hapniku hulk on suvel kogu jões kõrge või väga kõrge.<ref name="järvekülg"/>
Prandi jõgi on hea [[meriforell|forellijõgi]].<ref>[http://www.jarva.ee/index.php?page=113 Üldinfo Koigi vallast Järvamaa portaalis]</ref>. Meriforelli praegune asurkond pärineb ilmselt [[1939]]. aastast mil jõkke lasti 5000 forellimaimu. [[20. sajand]]i alguses oli Prandi mõisnik jõkke toonud ka [[jõeforell]]i.<ref name="Eesti Loodus"> {{netiviide | URL =http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2014_2002.html | Pealkiri = Jõeforelli päritolust Kesk-Eestis| Autor = Kalle Kroon| Väljaanne = Eesti Loodus| Keel = eesti keel}} </ref> ▼
1996. aastal leiti Särevere aleviku juures jões 15 liiki soontaimi, põhiliselt [[suur parthein]], [[oja-haneputk]] ja [[järvkaisel]], esinesid veel [[kollane vesikupp]], [[ujuv penikeel]], mitmesugused [[vetikad]].<ref name="järvekülg"/>
Põhjaloomastik oli mitmekesine ja rohke. Domineerisid teod ja [[surusääsklased|surusääsklaste]] vastsed.<ref name="järvekülg"/>
▲Prandi jõgi on hea [[meriforell|forellijõgi]].<ref>[http://www.jarva.ee/index.php?page=113 Üldinfo Koigi vallast Järvamaa portaalis]</ref>. Meriforelli praegune asurkond pärineb ilmselt [[1939]]. aastast mil jõkke lasti 5000 forellimaimu. [[20. sajand]]i alguses oli Prandi mõisnik jõkke toonud ka [[jõeforell]]i.<ref name="Eesti Loodus"> {{netiviide | URL =http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2014_2002.html | Pealkiri = Jõeforelli päritolust Kesk-Eestis| Autor = Kalle Kroon| Väljaanne = Eesti Loodus| Keel = eesti keel}} </ref> Aastail 1976–1995 püüti jõest kokku 2300 kg forelli. Katsepüükidel on jõest leitud ka [[lepamaim]]u, [[trulling]]ut, [[luts]]u, [[luukarits]]at, [[võldas]]t, [[ojasilm]]u.<ref name="järvekülg"/>
[[2005]]. aastal taastati Prandi jõel [[lõhelised|lõheliste]] elupaiku.<ref>[http://www.roheline.ee/content/view/213/5/lang,et/ Lõhilaste kudealade taastamine ja loomine Vodja ning Prandi jõgede näitel], Eesti Roheline Liikumine</ref>
48. rida ⟶ 62. rida:
{{viited|allikad=
<ref name="EELIS">[http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php?option=loadarticle&task=view&contid=-993495657&obj=veekogu Prandi jõest EELIS infolehel]</ref>
<ref name="Eesti Loodus"> {{netiviide | URL =http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2014_2002.html | Pealkiri = Jõeforelli päritolust Kesk-Eestis| Autor = Kalle Kroon| Väljaanne = Eesti Loodus| Keel = eesti keel}} </ref>
<ref name="järvekülg">[[Arvi Järvekülg]] (koost.), "Eesti jõed", EPMÜ zooloogia ja botaanika instituut, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2001, lk 587–590</ref>}}
==Välislingid==
| |||