Eesti NSV Ülemnõukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
{{Asutus
'''Eesti NSV Ülemnõukogu''' oli [[Eesti NSV]] [[parlament]] (alates [[1988]]. aastast faktiline).▼
|Nimi = Eesti NSV Ülemnõukogu
|Embleem =
|Embleemiallkiri =
|Pilt =
|Pildiallkiri =
|lühend = ENSV ÜN
|moodustatud = 1940
|likvideeritud = 1988
|tüüp = [[Seadusandlik võim]]
|eesmärk =
|peakorter = [[Kadrioru loss]]i [[Kadrioru administratiivhoone|administratiivhoone]]
|asukoht = A. Weizenbergi tänav 39, Tallinn 10127
|piirkond = [[Eesti NSV]]
|juhtkond = Eesti NSV Ülemnõukogu Juhataja
|kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]
|alluv_asutus =
|töötajad =
|eelarve =
|veebileht =
}}
▲'''Eesti NSV Ülemnõukogu''' oli [[Eesti NSV]]
ENSV kõrgeimaks riigivõimuorganiks oli ENSV Ülemnõukogu vastavalt [[NSV Liit|NSV Liid]]u ja Eesti NSV põhiseadusele. Samuti oli Eesti NSV Ülemnõukogu ainus Eesti NSV seadusandlik organ.
{{Sisukord paremale}}
* §137. Liiduvabariigi kõrgeim riigivõimuorgan on liiduvabariigi ülemnõukogu.▼
Liiduvabariigi ülemnõukogu on õiguspädev otsustama kõiki küsimusi, mis on liiduvabariigi võimkonda arvatud NSV Liidu konstitutsiooniga ja [[Eesti NSV Konstitutsioon|liiduvabariigi konstitutsiooniga]].▼
Liiduvabariigi konstitutsiooni vastuvõtmist ja selles muudatuste tegemist, liiduvabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ning riigieelarve ja nende täitmise aruannete kinnitamist ja talle aruandekohustuslike organite moodustamist teostab eranditult liiduvabariigi ülemnõukogu.▼
Liiduvabariigi seadused võetakse vastu liiduvabariigi ülemnõukogu poolt või rahvahääletusel (referendumil), mis korraldatakse liiduvabariigi ülemnõukogu otsusel.▼
*§138. Liiduvabariigi ülemnõukogu valib [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|ülemnõukogu presiidium]]i – liiduvabariigi ülemnõukogu alatiselt tegutseva organi, kes annab talle aru kogu oma tegevusest. Liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi koosseis ja volitused määratakse kindlaks liiduvabariigi konstitutsiooniga.▼
*§139. Liiduvabariigi ülemnõukogu moodustab liiduvabariigi [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|ministrite nõukogu]] – liiduvabariigi valitsuse –, liiduvabariigi riigivõimu kõrgeima täitva ja korraldavaorgani.▼
Liiduvabariigi ministrite nõukogu vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu ees, ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal aga vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi ees.▼
==Eesti NSV Ülemnõukogu koosseis==
Algselt oli ENSV ÜN koosseis 80, aja jooksul suurendati Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu 80 liikmelt 285-le. [[Nõukogude armee]]d esindas igas koosseisus (peale esimese) 4 saadikut.
{{Vaata|Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis}}
{{Vaata|Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis}}
[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]is oli 14 liiget ning seda juhtis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees]].▼
== Kronoloogia ==
Eesti NSV Ülemnõukogu eellane oli Eesti Vabariigi [[Riigivolikogu]] 2. koosseis. Eesti NSV [[1940]]. aasta [[põhiseadus]]ega muudeti riigivolikogu
[[1988]]. aastal võeti vastu [[otsus Eesti NSV suveräänsusest]].
Aastal [[1990]]. aastal vähendati liikmete arvu 105-le. [[8. mai]]l [[1990]] kell 11.23 nimetati Eesti NSV [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigiks]]. Eesti NSV Ülemnõukogu hakati nimetama [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]]ks.
[[20. august]]il [[1991]]. aastal andis [[Eesti Komitee]] mandaadi ülemnõukogule ja kell 23.03 kuulutas Ülemnõukogu Eesti taasiseseisvaks ([[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest]]).
1992. aasta põhiseaduse rakendusseaduse §1 3. lõik nimetas Ülemnõukogu täitma [[Riigikogu]] ülesandeid, kuni Riigikogu valimistulemused kuulutatakse välja.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu lõpetas tegevuse [[14. september|14. septembril]] [[1992]]. aastal.
==Eesti NSV Ülemnõukogu ülesanded==
[[s:Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon 1977|1977. aasta Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsiooni]] VI. peatüki - "Riigivõimu- ja valitsemisorganite ülesehituse alused liiduvabariikides" kohaselt oli:
▲* §137. Liiduvabariigi kõrgeim riigivõimuorgan on liiduvabariigi ülemnõukogu.
▲:Liiduvabariigi ülemnõukogu on õiguspädev otsustama kõiki küsimusi, mis on liiduvabariigi võimkonda arvatud NSV Liidu konstitutsiooniga ja [[Eesti NSV Konstitutsioon|liiduvabariigi konstitutsiooniga]]
▲:Liiduvabariigi konstitutsiooni vastuvõtmist ja selles muudatuste tegemist, liiduvabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ning riigieelarve ja nende täitmise aruannete kinnitamist ja talle aruandekohustuslike organite moodustamist teostab eranditult liiduvabariigi ülemnõukogu.
▲:Liiduvabariigi seadused võetakse vastu liiduvabariigi ülemnõukogu poolt või rahvahääletusel (referendumil), mis korraldatakse liiduvabariigi ülemnõukogu otsusel.
▲*§138. Liiduvabariigi ülemnõukogu valib [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|ülemnõukogu presiidium]]i – liiduvabariigi ülemnõukogu alatiselt tegutseva organi, kes annab talle aru kogu oma tegevusest. Liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi koosseis ja volitused määratakse kindlaks liiduvabariigi konstitutsiooniga.
▲*§139. Liiduvabariigi ülemnõukogu moodustab liiduvabariigi [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|ministrite nõukogu]] – liiduvabariigi valitsuse –, liiduvabariigi riigivõimu kõrgeima täitva ja korraldavaorgani.
▲[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]is oli 14 liiget ning seda juhtis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees]].
▲Liiduvabariigi ministrite nõukogu vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu ees, ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal aga vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi ees.
== Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisud ==
| |||