Redaktsioon: 6. märts 2012, kell 17:51 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 131 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. märts 2012, kell 10:52 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 131 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
14. rida: <tr><td>[[Riigikeel]]</td><td>[[saksa keel\|saksa]]</td></tr> <tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Riia]]</td></tr> <tr><td>[[Baltimaade Ühendatud Maanõukogu]]<br> [[Regentnõukogu esimees]]</td><td>-<br>[[Adolf Pilar von Pilchau]]<br></td></tr> <tr><td>[[Pindala]]</td><td>? km²</td></tr> <tr><td>[[Rahvaarv]]</td><td>?</td></tr> 29. rida: ==Iseseisvuse väljakuulutamine== 30. novembril [[vkj]] /[[13. detsember\|13. detsembril]] 1917 tegi [[Eestimaa rüütelkond\|Eestimaa]] ja 17 [[vkj]]/[[30. detsember\|30. detsembril]] 1917 [[Liivimaa rüütelkond]] otsuse eralduda [[Oktoobrirevolutsioon]]ijärgsest enamlaste [[Venemaa]]st. Eraldumisliikumist püüdsid [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esindajad [[Baltisakslaste küüditamine 1918. aastal\|likvideerida terroriga]]. Samasuguse otsuse iseseisvumiseks ja Venemaast eraldumiseks olid Liivimaa Saksamaa poolt okupeeritud osa, [[Kuramaa rüütelkond\|Kuramaa]] ja [[Saaremaa rüütelkond\|Saaremaa rüütelkonna]] esindajad teinud juba varem. Sõltumatuse deklaratsioon anti kreisisaadik [[Heinrich von Stryk]]i poolt<ref>[[Olaf Esna]], [http://www.parnupostimees.ee/250408/artiklid/10084865_1.php Pärnakate iseseisvuseelsed uskumatud vanglaseiklused], Pärnu Postimees, 25.04.2008</ref> Saksa välisministeeriumi kaudu üle [[Nõukogude Venemaa]] esindajale [[Vatslav Vorovski]]le [[Stockholm]]is 15/[[28. jaanuar]]il [[1918]], viidates ka demokraatlikul alusel valitud linnade ja valdade eestlastest esindajate otsusele [[1917]]. aasta 28. novembrist ukj., millega Eestimaa ja Liivimaa (?) iseseisvaks kuulutati. 5. veebruaril esitasid rüütel- ja maiskondade esindajad [[Berliin]]is [[Wilhelm II]]le palve [[Läänemereprovintsid]] Saksamaa kaitse alla võtta. ==Esinduskogu moodustamine== Saamaks loodavale riigile kandepinda ja välist legitiimsust kõigis rahvakihtides, seisuse peale vaatamata, valiti [[Stäel von Holstein]]i juhtimisel Liivimaa, Eestimaa, Riia ja Saaremaa ühine maapäev (Maanõukogu), mille koosseisus olid ka rüütelkondades esindamata linnade, vaimulikkonna ja valdade talupoegade esindajad. 56. rida: Lätis moodustati samal eesmärgil iseseisev Balti Maakaitsevägi ([[Landeswehr]]), mis kohalikel põhjustel (muu märkimisväärse Läti valitsusele alluva relvastatud jõu puudumine) säilitas sõjalise mõju veel järgmise aasta juunini. ==Konfliktid Eesti ja Lätiga== [[18. veebruar]]il 1919. aastal avastati Läti politsei poolt Rootsist saabunud endise [[Pärnumaa]] [[Voltveti mõis\|Voltveti]] ja [[Kärsu mõis\|Kärsu majoraatmõisate]] omaniku [[Heinrich von Stryk]]i, kes oli olnud ajuti ametlik, ajuti ebaametlik rüütelkondade esindaja Saksamaal ja Rootsis, pagasist kompromiteerivaid dokumente. Dokumendid tõendasid kavatsust kukutada [[Landeswehr]]’i ja rootsi vabatahtlike sõjaväeüksuste abil Läti seaduslik [[Kārlis Ulmanis]]e valitsus ning pärast bolševike väljatõrjumist Lätimaalt suunata Landeswehr Baltimailt Eesti vastu ja luua Eesti ja Läti Vabariigi asemel neutraalne suurbalti riik, mille eksistents oleks olnud rahvusvaheliselt garanteeritud ja riigiõiguslikult mingis liidus Rootsiga<ref>[[Aleksander Loit]], [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/LoitAleksander_Baltisaksa_TUNA2006_4.pdf Baltisaksa rüütelkondade seisukohad ja tegevus Eesti iseseisvumisel 1918–1920], Tuna 2006 nr. 4. lk 55</ref>. {{Vaata\|Stryki afäär}} {{Vaata\|Landesveeri sõda}} ==Viited== {{viited}}

Balti Hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel