Tuulegeneraator: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: lv:Vēja turbīna |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Windmills D1-D4 (Thornton Bank).jpg|pisi|
'''Tuulegeneraator'''
Tuulegeneraator koosneb tuulemootorist ja selle juurde kuuluvast ühe või mitme [[töömasin]]a kompleksist, [[energia]]t akumuleerivast või [[võimsus]]t reserveerivast plokist ning [[automaat]]sest juhtimis-reguleerimissüsteemist. Tuulegeneraatorisse võib kuuluda ka dubleeriv mootor, milleks harilikult on soojusmootor.<ref name=Tehnikaleksikon/>
Tuulegeneraatoreid kasutatakse [[tuuleelektrijaam]]ades. Suuri tuulegeneraatoreid paigaldatakse [[tuulepark]]idena.▼
Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad olla kohandatud [[jahvatamine|jahvatamiseks]], [[aku]] laadimiseks, [[vesi|vee]] magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks.<ref name=Tehnikaleksikon/>
Laialdaselt kasutatakse tuugeneid võimsusega 1–2 MW. Suurimate maailmas ehitatud tuugenite võimsus on veidi üle 7 MW. Tuulegeneraatorid võivad olla aga ka palju väiksema võimsusega.▼
▲
▲Laialdaselt kasutatakse tuugeneid võimsusega 1–2 MW. Suurimate maailmas ehitatud tuugenite võimsus on veidi üle 7 MW.
== Ajalugu ==
Juba [[Heron Aleksandriast]] konstrueeris tuuleratta, kuid seda ei hakatud kasutama. Odava orjatöö tõttu polnud töömasinate leiutamiseks ja täiustamiseks ühiskondlikku survet.
Tuulikud võeti praktikas kasutusele [[7. sajand]]il [[Sistan]]is – see on piirkond, mis jääb [[Iraan]]i, [[Afganistan]]i ja [[Pakistan]]i piirile. Nad levisid kiiresti. 1190. aasta paiku nägid neid [[Süüria]]s [[ristisõda|ristisõdijad]] ja tõid nende ehitamise oskuse [[Euroopa]]sse. Juba [[14. sajand]]il kasutati tuulikuid [[Reini delta]]s maa [[kuivendamine|kuivendamiseks]].
[[Pilt:Wind turbine 1888 Charles Brush.jpg|pisi|Charles Brushi tuulegeneraator (1888)]]
Esimese elektrit genereeriva tuulegeneraatori valmistas [[1887]]. aasta juulis [[šotlased|šoti]] õpetlane [[James Blyth]], et valgustada oma [[suvila]]t [[Marykirk]]is. Juba mõni kuu hiljem käivitas [[USA]] leiutaja [[Charles Brush]] esimese automaatse tuuleturbiini elektri tootmiseks [[Ohio]]s [[Cleveland]]is. See oli 18 m kõrge, kaalus 3,6 tonni ja selle võimsus oli 12 kW.
Esimene 100 kW võimsusega tuugen hakkas tööle [[1931]] [[NSV Liit|NSV Liidus]] [[Jalta]]s. See oli tänapäevase rõhtsa teljega tuulegeneraatorite eelkäija. See oli 30 m kõrge ja ühendatud kohaliku 6,3 kV jaotussüsteemiga. Selle tuugeni [[kasutegur]] oli 32%, mis ei erine oluliselt tänapäeva tuulegeneraatorite kasutegurist.
Esimene 1 MW võimsusega tuugen hakkas tööle [[1941]]. aasta sügisel USA-s [[Vermont]]is. Kuid ta sai töötada kõigest 1100 tundi, siis läks ta rikki. Sõja tõttu oli varuosadest ja materjalidest suur puudus ning sellepärast seda ei remonditudki ära.
== Õnnetused ==
Tuugenid asuvad tavaliselt inimasustusest kaugel. Oma igapäevaseks tööks ei vaja nad inimese juuresolekut. Sellepärast, kui nendega midagi juhtub, siis on inimohvrid suhteliselt haruldased. Seevastu on nad nii kõrged, et kui nad peaksid põlema minema, jäävad nad tavaliste tulekustutusvahendite ulatusest välja, mistõttu niisugusi põlenguid on peaaegu võimatu kustutada. Korduvalt on täheldatud, et põlengus on üks või mitugi tuuliku laba kahjustada saanud või koguni ära murdunud. Samuti on korduvalt juhtunud, et tormituuled on tuugeneid kahjustanud ja mitugi neist on ümber kukkunud.
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Energiamasinad]]
{{Link FA|de}}
| |||