Vallakool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{See artikkel|räägib luteri usu vallakoolist; õigeusu vallakooli kohta vaata artiklit [[õigeusu vallakool]]}}
'''Vallakool''' (teiste nimedega: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool, ministeeriumikool) oli [[19. sajand]]i algusest kuni [[1920]]. aastani [[Eesti]]s tegutsenud esimese (madalama) astme talurahvakool, mida peeti ülal [[vallakogukond|vallakogukonna]] kulul.
1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti vallakoolid [[algkool]]ideks. ==Koolide juhtimisorganid==
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] [[1816]]. aasta [[Eestimaa_talurahvaseadused|talurahvaseadus]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[1819]]. aasta [[Liivimaa_talurahvaseadused|talurahvaseadus]] pani vallakoolide asutamise ja ülalpidamise kohustuse talurahvakogukondadele, kes pidi asutama ühe kooli iga 1000 liikme kohta Eestimaal ja iga 500 meesliikme kohta Liivimaal. [[Saaremaa]]l pidi [[1844]]. aastast alates kooli asutama iga vald, kus oli üle 100 meeshinge. [[Eestimaa kubermang]]u [[1856]]. aasta talurahvaseadus nõudis [[Põhja-Eesti]]sse vallakooli asutamise iga 300 mõlemast soost hinge kohta.
Vallakoolide võrk kujunes lõplikult välja [[Lõuna-Eesti]]s 1850. aastatel ja [[Põhja-Eesti]]s 1870. aastatel. Kuni [[1838]]. aastale allusid luteri usu talurahvakoolid formaalselt [[Tartu õpperingkond|Tartu õpperingkonna]] kuraatorile. Alates [[1838]]. aastast allutati kõik talurahvakoolid [[rüütelkond|rüütelkondade]] ja [[konsistoorium]]ide juhtimisele. Kõrgemal tasandil kuulusid talurahvakoolid [[
[[1840]]. aastal loodi [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] talurahvakoolide valitsemiseks [[ülemmaakoolivalitsus]] ja igas maakonnas [[kreisi maakoolivalitsus]]. Kooliomavalitsuse madalamaks astmeks oli [[kihelkonna koolivalitsus]]. Vallakoolid tunnistati kiriklikeks asutusteks. [[Saaremaa]]l allusid talurahvakoolid alates [[1840]]. aastast [[provintsi koolikolleegium]]. [[Põhja-Eesti]]s loodi [[1856]]. aastal [[Eestimaa kubermang]]u [[ülem-maakoolikomisjon]], [[1875]]. aastal [[kreisi koolikomisjon]]id ja [[1867]]. aastal [[kihelkonna koolikomisjon]]id.
[[Venestamine|Venestamise]] käigus allutati vallakoolid alates [[1885]]. aastast [[Venemaa rahvahariduse ministeerium]]ile, millest ka nimetus ''ministeeriumikool'' ning õppetöö viidi üle venekeelseks. Alates [[1887]]. aastast hakkas vallakoole maakondades juhtima [[rahvakoolide inspektor]] ja [[kubermang]]udes [[rahvakoolide direktor]].<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 114–116.</ref>▼
==Koolide arv==
20. rida:
==Õppeained==
19. sajandi esimesel poolel olid vallakoolide [[õppekava]]s lugemine, katekismus ja kirikulaul. 19. sajandi keskpaigast algas ka kirjutamise, arvutamise ja piiblilugemise õpetamine. 1870. aastatel lisandusid geograafia ja vene keel. Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli õppekeeleks eesti keel.
==Ministreeriumikoolid== Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli vallakoolides õppekeeleks eesti keel, kuid edaspidi võis vallakoolis eesti keeles õppida vaid kahel esimesel õppeaastal. Alates kolmandast kooliaastast tuli kõiki aineid (v.a. emakeel, usuõpetus ja luterlastele kirikulaul) õpetada vene keeles. [[1917]]. aasta sügisest alustasid kõik vallakoolid eestikeelset õppetööd.<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.</ref> ▲[[Venestamine|Venestamise]] käigus allutati vallakoolid alates [[1885]]. aastast [[Venemaa
Ministeeriumikoolid olid jaotatud vastavalt õpiajale klassidesse:
*[[1. klassi ministeeriumikool]]is oli õppeaeg 3 aastat
*[[2. klassi ministeeriumikool]]is oli õppeaeg 5 aastat.
1. klassi ministeeriumikoolis õpiti järgmisi õppeaineid: [[usuõpetus]]t, [[vene keel]]t, [[ilukiri|ilukirja]], [[aritmeetika]]t, [[kirikulaul]]u. 2. klassi ministeeriumikoolis õpiti täiendavalt ka järgmisi õppeaineid: [[ajalugu]], algteadmised [[loodusteadus]]est, [[füüsika]]st, [[geograafia]]st ning kuna kooli õppekeel oli vene keel siis ka [[eesti keel]]t.
1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti vallakoolid avalikeks [[algkool]]ideks.
==Vaata ka==
| |||