Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
59. rida:
(natsionaliseeriti 2, 400 000 ha maad, kõik pangad, tehastes ning vabrikutes seati sisse tööliskontroll, likvideeriti seisused ja seisuslikud privileegid).
13. novembrist 1917. aastal võttis Eestimaa Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Saadikute nõukogu Täitevkomitee vastu otsuse "Eestimaa maatameeste ja väikemaapidajate valla-ja maakonnanõukogude asutamise kohta" ja kinnitas "Eestimaa maatameeste ja väikemaapidajate vallanõukogude ajutise põhimääruse" ning likvideeriti demokraatlikud valitud maakonna-, linna- ja valla omavalitsused.
Vene Ajutise valitsuse poolt moodustatud [[miilits]]a asemel alustas tegevust enamlik [[Eesti Punakaart]].
Kõigi revolutsiooniliste ümberkorralduste elluviimine tehti aga ülesandeks sõja-revolutsioonikomiteele. Selle kohustused olid fikseeritud vastavas otsuses: "''Sôjarevolutsioonikomitee on kôrgem täidesaatev organ, kelle ülesandeks on maa poliitilise elu üldine juhtimine, kontroll kohalike sõjaväeliste ja tsiviilala ametiisikute tegevuse üle ...".'' Kohalikud sõja-revolutsioonikomiteed alustasid tegevust kõigis maakonnakeskustes. Nende tegevust koordineeris Tallinna sõja-revolutsioonikomitee oma komissaride kaudu maakondades. Loodi ka kohalikud töörahva saadikute nõukogud (kuni 19.detsembrini 1917.a. nimetati neid ''maata ja vähese maaga talurahva nõukogudeks'').
| |||