Erinevus lehekülje "Maa magnetväli" redaktsioonide vahel

→‎Tekkimine: konvektsioonivooluks par
(→‎Tekkimine: konvektsioonivooluks par)
 
== Tekkimine ==
[[ImagePilt:Outer core convection rolls.jpg|thumb|Pildil on näha spiraalse kujuga konvektsioonvooludkonvektsioonivoolud, mis on [[geodünamo mudeli-mudel]]i kohaselt Maa magnetvälja tekkepõhjuseks.]]
Maa magnetvälja tekkemudeleid on mitmeid. Ühe esimese mudeli kohaselt on Maa sisemus suur magnetiline dipool. Hilisema ning populaarsema mudeli kohaselt toodab Maa magnetvälja nn. geodünamo <ref>Lee R. Kump, James F. Kasting, Robert G. Crane, The Earth System 2nd edition, Pearson Prentice Hall, 2004, lk. 125.</ref>. Maa 5150-6360 [[Kilomeeter|kilomeetri]] paksust tahket [[sisetuum]]a ümbritseb 2890-5150 kilomeetri paksune vedel [[välistuum]], milles toimuvad sarnaselt [[vahevöö]]le soojuse ülekandega seonduvad [[konvektsioon]]vooludivoolud. Välistuuma moodustab suuremas osas sulaolekus raud, mis on hea elektrijuht. Maa pöörlemise ning konvektsiooni tõttu tekkivatest sularaua vooludest johtub omakorda elektriväli, mis indutseerib magnetvälja ja vastupidi. Lihtsustatuna on nähtus kirjeldatav Ampere'i tsirukaltsioonilausega. Tänu [[Lorenzi jõud|Lorenzi jõule]] ja [[Coriolise efekt]]ile on välistuumas konvektsioonvooludkonvektsioonivoolud spiraalse kujuga<ref>A. M. Soward, Geomagnetism and Palaeomagnetism, NATO ASI Series, 1988, lk. 298.</ref>. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga [[elektrivool]]u, mis omakorda genereerib dipoolisarnase magnetvälja.
 
== Pooluste liikumine ==