Süvaveekerge: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot lisas: ml:കീഴ്ത്തലം പൊങ്ങൽ |
toim ja ümbertõstmised |
||
1. rida:
'''Süvaveekerge''' ehk '''uhkvool''' (parem kui: '''tõusuhoovus''', '''kerkehoovus''', '''tõusikvool''', '''''upwelling''''', '''apvelling''') on [[Rannik|rannikulähedase]] [[Meri|mere]] süvakihtidest pärineva külma [[Vesi|vee]] tõus pinnakihtidesse. Süvaveekerke vastandnähtus on [[pealisvee sukeldumine]] (inglise ''downwelling'').
Alasid, kus süvaveekerge toimub, nimetatakse '''süvaveekerkealadeks'''.
Süvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad [[tuul]]ed, mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga [[kompensatsioonihoovus]]ena külm ning [[toitaine]]terikas vesi süvakihtidest.
Parim
Süvaveekerkest saavad palju kasu [[Peruu]] ja [[Tšiili]] kalurid, sest toitaineterikas vesi meelitab sinna hulgaliselt kalu.
12. rida ⟶ 15. rida:
Süvaveekerge mõjutab oluliselt ka [[kliima]]t, sest külm vesi jahutab [[atmosfäär]]i alumist kihti, tuues sellega kaasa [[temperaturiinversioon]]i, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka [[pilv]]ede tekkimist. See ongi põhjuseks, miks Tšiili põhjaosas asuvas [[Atacama kõrb]]es sajab üliharva.
Süvaveekerke tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis [[õhutemperatuur]]iga. Näiteks [[California]] lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn
== Vaata ka ==
| |||