Erinevus lehekülje "Süvaveekerge" redaktsioonide vahel

toim ja ümbertõstmised
(toim ja ümbertõstmised)
'''Süvaveekerge''' ehk '''uhkvool''' (parem kui: '''tõusuhoovus''', '''kerkehoovus''', '''tõusikvool''', '''''upwelling''''', '''apvelling''') on [[Rannik|rannikulähedase]] [[Meri|mere]] süvakihtidest pärineva külma [[Vesi|vee]] tõus pinnakihtidesse. Süvaveekerke vastandnähtus on [[pealisvee sukeldumine]] (inglise ''downwelling'').
 
Alasid, kus süvaveekerge toimub, nimetatakse '''süvaveekerkealadeks'''.
 
Süvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad [[tuul]]ed, mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga [[kompensatsioonihoovus]]ena külm ning [[toitaine]]terikas vesi süvakihtidest.
 
Parim süvaveekerkesüvaveekerkeala näide on [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul. Meri on seal [[subduktsioonivöönd]]i ja sellega seotud [[süvik]]u tõttu sügav ning tavaliselt püsivad seal idakaartetuuled, mis vee pinnakihi [[ookean]]ile puhuvad.
 
Süvaveekerkest saavad palju kasu [[Peruu]] ja [[Tšiili]] kalurid, sest toitaineterikas vesi meelitab sinna hulgaliselt kalu.
 
Süvaveekerge mõjutab oluliselt ka [[kliima]]t, sest külm vesi jahutab [[atmosfäär]]i alumist kihti, tuues sellega kaasa [[temperaturiinversioon]]i, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka [[pilv]]ede tekkimist. See ongi põhjuseks, miks Tšiili põhjaosas asuvas [[Atacama kõrb]]es sajab üliharva.
 
Süvaveekerke tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis [[õhutemperatuur]]iga. Näiteks [[California]] lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn. [[Santa Ana]] tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse [[Euroopa]]s [[föön]]ideks ja [[Kaljumäestik]]us ''[[chinook]]ideks'''ideks. See teeb õhu küll väga kuumaks ja [[Õhuniiskus|kuivaks]], kuid ühtlasi viib ka sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita.
 
Süvaveekerke vastandnähtus on [[pealisvee sukeldumine]] (inglise ''downwelling'').
 
== Vaata ka ==