Redaktsioon: 1. veebruar 2012, kell 15:10 redigeeri Elvim (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5107 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. veebruar 2012, kell 15:58 redigeeri eemalda Elvim (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5107 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
27. rida: RCHO + H<sup>+</sup> → RCHO<sup>+</sup>H * Karbokatioone saab tekitada ka [[elektrokeemia\|elektrokeemiliselt]]. == Omadused == 49. rida: == Karbokatioonide reaktsioonid == Reaktsiooni kiirust limiteerivale karbokatiooni (RC<sup>+</sup>) moodustumise staadiumile järgneb tema kiire interaktsioon „kättesaadavat” ~~elektronpaari~~[[elektronpaar]]i omava aatomi või sidemega. Paljudel juhtudel [[konkureerivad reaktsioonid\|konkureerivad]] mitmed [[intramolekulaarne\|intramolekulaarsed]] ~~(1.–5.)~~ ja [[intermolekulaarne\|intermolekulaarsed]] ~~(6., 7.)~~ reaktsioonid, millest põhilised on toodud alljärgnevalt koos mõne kommentaariga. 1. Rekombinatsioon (neutralisatsioon) aniooniga: 59. rida: See on võimalik produktide saamise tee paljudes [[SN1 reaktsioon\|S<sub>N</sub>1]] ja [[AdE reaktsioon\|Ad<sub>E</sub>]] protsessides. Katalüüsil prooton- või Lewis’i hapetega ei osutu anioon väga madala kontsentratsiooni tõttu sugugi peamiseks kättesaadavaks [[nukleofiil]]iks. 2. Ühinemine ~~heteroaatomit~~[[heteroaatom]]it (O, S, N jm) sisaldava molekuliga ([[interaktsioon]] [[n-doonor]]iga): RC<sup>+</sup> + R<sup>’</sup>OH → RC–OR<sup>’</sup> + H<sup>+</sup> 71. rida: RC<sup>+</sup> +C=CR<sup>’</sup> → RC–C–C<sup>+</sup>R<sup>’</sup> → … Siin esimene on [[Friedel-Craftsi reaktsioon\|aromaatse alküleerimise]] [[SE reaktsioon\|S<sub>E</sub> reaktsioon]]. [[Alkeenid]]e [[alküülimine\|alküülimiseks]] on vajalik järgnevas staadiumis efektiivse [[ahela ülekanne\|ahela ülekandja]] osalemine (reaktsioon 4.). Katioonse [[polümerisatsioon]]i tingimustes toimub [[monomeer]]iga [[ahela kasv]] (''propargation''). 4. Interaktsioon [[σ-doonor]]iga, see on halogeniid- või hüdriidiooni ülekanne (''transfer'') karbokatiooni, kusjuures tekib uus stabiilsem karbokatioon. 81. rida: [[Lewisi happed ja alused\|Lewisi]] happekatalüütilises alkeenide [[alküülimine\|alküülimise]] reaktsioonis ([[telomerisatsioon]]) tagab ahela ülekanne aktiivse kloroderivaadi (ROCH<sub>2</sub>Cl, ArCH<sub>2</sub>Cl jmt) osalusel madalamate liitumisproduktide moodustumise. [[Naftakeemia]]s kasutatakse ~~isobutaani~~[[isobutaan]]i alküülimist ~~alkeenidega~~[[alkeenid]]ega tugeva [[prootonhape\|prootonhappe]] juuresolekul, kusjuures on ~~oluline~~vaja säilitada isobutaani oluline ülehulk. 5. Deprotoneerumine – see on ~~prootoni~~[[prooton]]i [[ahela ülekanne\|ülekanne]] katioonist [[nukleofiil]]i (Nu), milleks võib olla [[anioon]], [[heteroaatom]]it (O, S, N) sisaldav [[solvent]], kergelt protoneeruv [[alkeenid\|alkeen]] jm. Me<sub>3</sub>C<sup>+</sup> + Nu → H<sub>2</sub>C=CMe<sub>2</sub> + HNu<sup>+</sup> 93. rida: Deprotoneerumine esineb [[kõrvalreaktsioon]]ina paljudes katioonsetes protsessides. Trialküülasendatud [[alkeenid\|eteenidest]] RCH=CR<sup>’</sup>R<sup>”</sup> (isoalkeenid) ei ole võimalik happelisel [[katalüüs]]il saada kõrgpolümeere, sest ahela katkestab kasvavast kabokatioonist [[prooton]]i [[ahela ülekanne\|ülekanne]] [[monomeer]]i alustades nii uut ahelat. Ka ei saa isoalkeenide ioonsel [[kloorimine\|kloorimisel]] normaalseid Ad<sub>E</sub> adukte (dikloriide), vaid saadakse [[allüülsed ühendid\|allüülsed kloriidid]] (nimetatakse [[allüülne kloorimine]]). Ioonse kloorimise reaktsiooni võib vaadelda kui vastava karbokatiooni deprotoneerumisele kalduvuse indikaatorit: [[tetrametüületüleen]] (99%), [[isobuteen]] (87%), [[2-metüül-2-buteen\|trimetüületüleen]] (85%), [[metallüülkloriid]] (80%), [[isopreen]] (50%), [[stüreen]] (46%), [[tsüklohekseen]] (20%), 1- või 2-buteen (3%). 6. [[Ümbergrupeering]]ud enamstabiliseeritud karbokatiooniks. Tuntud on hüdriidi või alküülrühma 1,2-nihe (1,2 ''shift''). See on iseloomulik hargnenud struktuuriga [[sekundaarne süsinikuaatom\|sekundaarsetele]] alküülkatioonidele, mis [[somerisatsioon\|isomeriseeruvad]] [[tertsiaarne ~~tertsiaalseteks~~süsinikuaatom\|tertsiaarseteks]] katioonideks. MeC<sup>+</sup>H–CHMeR → MeCH<sub>2</sub>–C<sup>+</sup>MeR → … 99. rida: Seda tüüpi ümbergrupeeringud annavad alkeenide korral 1,3-liitumisproduktid või alkeeni 1,3-polümerisatsiooni. 7. [[Tsüklisatsioon]]. See saab võimalikuks kui karbokatiooni struktuuris esineb [[nukleofiil]]ne rühm, eelistatult asendis 5 või 6 arvestades katioonsest tsentrist. Tsüklisatsiooni võib vaadelda kui sisemolekulaarset ühinemist analoogselt eeltoodud reaktsioonidega 2. ja 3., kus [[ukleofiil\|Nu]] on [[kaksikside]], [[aromaatsed ühendid\|aromaatne]] tsükkel, -OH, -COOH, -CHO jmt. [[Intramolekulaarne efekt\|Sisemolekulaarsete]] reaktsioonide nagu 6. ja 7. osatähtsus on suurem lahjades lahustes, kuna nende kiirus ei sõltu ~~kontsentratsioonist~~[[kontsentratsioon]]ist. Lisaks ülaltoodud enamesinevatele karbokatioonide reaktsioonidele võib väga spetsiifiliste struktuuride korral ilmneda veel teisigi reaktsioone. Näiteks [[fragmentatsioon]] (prootoni asemel elimineerub stabiliseeritud karbokatioon) või sisemolekulaarne 5- või 6-~~alkoksürühma~~[[alkoksürühm]]a (näiteks OCH<sub>3</sub>) [[naaberrühma osalemine\|osavõtt]] soodustades oodatust enam ''cis''-produkti teket. == Vaata ka ==

Karbokatioonid: erinevus redaktsioonide vahel