Ookeaniline maakoor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.4) (robot lisas: is:Hafsbotnsskorpa
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Earth seafloor crust age 1996.gif|rightpisi|400 px|thumb|Ookeanilise maakoore vanustvanuse illustreeriv [[kaart. (kartograafia)|kaart]]. Mandrilist maakoort on kujutatud halli värviga. AsubMandriline maakoor asub [[manner|mandrite]] (hall) ning [[mandrilava]]de all (sinakashall). Ookeanilist maakoort on kujutatud punaka, kollase, rohelise või sinaka värviga. Punane on kõige noorem ([[ookeani keskmäestik|ookeanide keskmäestikud]]) ningja sinine ([[Filipiinid]]est ja [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerikast]] idas) on kõige vanem. Kaardi vasakul allosas on [[legend (täpsustus)|legend]], mis selgitab, kui vanadele kivimitele mingi värvus vastab.]]
'''Ookeaniline maakoor''' on [[Räni|ränivaeseräni]]vaese koostisega [[kivim]]eist koosnev õhuke [[Maakoor|maakooretüüpmaakoor]]etüüp.
 
== Ookeanilise maakoore ehitus ==
Ookeaniline maakoor moodustab ookeanide põhja. Moodustab 60% maakoorest.{{lisa viide}} Ta on tekkinud basaltse magma tardumisel kivimitest, millel lasuvad süvameresetted. Ookeanilises maakoore põhilised elemendid on räni ja magneesium.
 
Ookeaniline maakoor moodustab ookeanide põhja. Moodustab 60% maakoorest.{{lisa viide}} Ta on tekkinud basaltse magma tardumisel kivimitest, millel lasuvad süvameresetted, peamiselt [[värvilised kivimid|värvilistest kivimistest]] ja [[sima]]st. Ookeanilises maakoore põhilised elemendid on räni ja [[magneesium]], suhteliselt palju leidub [[raud]]a.
Ookeaniline maakoor on [[mandriline maakoor|mandrilisest maakoorest]] õhem (paksus umbes 11 km) ja noorem (vanus umbes 180 miljonit aastat). Ta on ka suurema tihedusega, mistõttu ta paikneb mandrilisest maakoorest madalamal.
 
Ookeaniline maakoor on [[mandriline maakoor|mandrilisest maakoorest]] õhem (paksus umbes 11 km) ja noorem (vanuskeskmine umbesvanus 180 miljonit aastat). Ta on ka suurema tihedusega (2,9 t/m³), mistõttu ta paikneb mandrilisest maakoorest madalamal.
Ookeaniline maakoor uueneb pidevalt.
 
== Ookeanilise maakoore "elutsükkel" ==
==Vaata ka==
*[[Maakoor]]
*[[Mandriline maakoor]]
 
Ookeaniline maakoor uueneb pidevalt. [[Ookeani keskahelik]]es tekib teda järjest juurde. Nendes ahelikes lahknevad [[laam]]ad. Seal tõuseb magma maakoore pinnale, jahtub ja tardub, moodustades maakoore. Magmat tõuseb keskahelikes järjest juurde ja surub äsjamoodustunud maakoort keskahelikust järjest eemale. Selle protsessi käigus maakoor jahtub veelgi ja tiheneb ning tema peale hakkavad kogunema [[sete|setted]]. Üldiselt ongi nii, et keskaheliku juures on maakoor kõige noorem ja mida kaugemale, seda vanem.
{{commons|Category:Plate tectonics|Laamtektoonika|}}
 
Kui maakoor on lükatud lõpuks laama teise otsa [[subduktsioonivöönd]]ini, siis sukeldub maakoor seal taas maa alla ja seda nimetatakse [[subduktsioon]]iks. Teisele poole neeldumiskohta tekib [[kurrutus]]e tulemusena kõrge [[mäestik]] ja tüüpiline näide selle kohta on [[Ameerika]] idarannik, kuhu on tekkinud [[Andid]] ja [[Kordiljeerid]]. Kui põrkuvad kaks ookeanilist maakoort, võivad sinna tekkida [[saarekaar]]ed, nagu näiteks [[Antillid]].
 
Kuna laamad ei ole lõpmata suured, siis ei leidu Maal üldiselt ookeanilist maakoort, mis oleks vanem kui 200 miljonit aastat.
 
== Ookeanilise maakoore magnetväli ==
 
Ookeanilises maakoores on märgata ookeani keskahelikuga paralleelseid magnetjooni, mis on salvestunud [[basalt]]i. See avastati [[1950. aastad|1950. aastatel]], kui kaardistati ookeanipõhja kivimite tekitatav [[magnetväli]]. Nad märkasid, et kummalgi pool ookeani keskahelikku olid sümmeetrilised positiivsed ja negatiivsed magnetvälja jooned ning et [[sümmeetriatelg|sümmeetriateljeks]] oli ookeani keskahelik. See on seletatav asjaoluga, et kui ookeani keskahelikust välja voolanud värske magma jahtudes tardub, siis joondub ta vastavalt [[Maa magnetväli|Maa magnetväljale]] sel hetkel. Kuid Maa [[magnetiline põhjapoolus|magnetiline põhja-]] ja [[magnetiline lõunapoolus|lõunapoolus]] on palju kordi kohta vahetanud. Ookeanilise maakoore magnetismi uurides on niimoodi võimalik täpsemini kindlaks teha, millal maakera magnetilised poolused on kohti vahetanud.
 
{{commonscat|Plate tectonics}}
 
[[Kategooria:Geotektoonika]]