Vikipeedia

3. Üksik jalaväepataljon: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
1. rida:
{{Väeüksus
|nimi= 3. Üksik Jalaväepataljonjalaväepataljon
|pilt=
|pildiallkiri=
16. rida:
|tähtpäevad= 6/[[19. oktoober]] [[1917]] I formeerimine<br> 21. november 1918 II formeerimine
}}
'''3. Üksik Jalaväepataljonjalaväepataljon''' (algselt '''Üksik Tallinna eesti pataljon''', '''3. Eesti Polk''', '''3. Jalaväepolk''') oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]], [[Eesti Kaitsevägi|Kaitseväe]] ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväe]] väeosa aastatel 1917 – 1940.

Väeosa nimetati ''3. Üksik Jalaväepataljoniks'' alates 1. oktoobrist 1928. aastal.
{{Sisukord paremale}}
 
3. jalaväepolk moodustati algselt [[1. Eesti jalaväediviis]]i koosseisus, kuid saadeti [[5. märts]]il 1918. aastal saadeti polk Tallinnas, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioon]]ivõimude korraldusel laiali.▼
==Juhtkond==
*alampolkovnik J.Põrk
*[[19. oktoober]] 1917 –, polkovnik [[Ernst Põdder]], 2. Eesti Polgu üksikpataljoni ülem
*[[9. detsember]] 1917 –, alampolkovnik [[Peeter Kann]]
*[[16. jaanuar]] 1918 –, polkovnik [[Peeter Raudsepp (sõjaväelane)|Peeter Raudsepp]],
:[[5. märts]]il 1918. aastal saadeti polk Tallinnas, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioon]]ivõimude korraldusel laiali
*[[12. november]] 1918 –, alampolkovnik [[Jaan Kruus]]
*[[26. veebruar]] 1919 – , alampolkovnik [[Johan Schmidt]]
35. rida ⟶ 34. rida:
[[File:Ernst Põdder - Kaitseliit.jpg|pisi|Ernst Põdder]]
 
==3. jalaväepolgu moodustamine==
==Üksik Tallinna Eesti pataljon==
Ajavahemikul 131918. (26.)aastal detsemberpärast 1917.Eesti aasta – 5.rahvaväe aprillmoodustamist 1918. aasta novembris kandis väeosa 3. Eesti Jalaväepolgu nimetust. Ajavahemikulajavahemikul [[30. november]] – [[17. detsember]] 1918. aastal, kandis väeosa nimetusena '''3. (Eesti) Rahvaväe polk''' ja asukoha tõttu ka 21. novembrist – 30. novembrini 1918. aastal ''' (3.) Võru Eesti polgu''' nimetust, väeosa nimetati 17. detsembril 1918. aastal '''3. Eesti jalaväe polguks''', lühidalt 3. jalaväepolguks ning kandis seda nimetust kogu [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] jooksul kuni [[10. mai]]ni 1920. aastal.▼
Üksuse moodustamise ajal [[eesti rahvusväeosad]]e moodustamise algetapis ajavahemikul 26. september ([[ukj]] 9. oktoober) – 9. (ukj 22.) oktoober 1917. aastal kandis väeosa ''Üksiku Tallinna eesti pataljon''i nimetust.
 
===2. Eesti Polgu üksikpataljon===
9. ([[ukj]] 22.) oktoober – 16. (ukj 29.) oktoober 1917. aastal, kandis üksus nimetust 2. Eesti Polgu üksikpataljon.
 
Pataljon luges oma asutamispäevaks 6/[[19. oktoober|19. oktoobrit]] [[1917]], mil [[Peeter Suure Merekindlus|Tallinna merekindluste]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]] andis päevakäsu nr. 50:
 
{{tsitaat|''§ 1. Tallinnas asuvast 1390 mehest koosneva eestlaste komando käsen kuni 2. eesti polgu formeerimiseni koondada eraldi pataljoni, kolonel [[Ernst Põdder|Põdder]]i juhatusel. Valmis formeeritud pataljon lugeda asunuks [[Peeter Suure Merekindlus|kindluse garnisoni]] väeosade koosseisu.''||}}
 
===Üksik Tallinna eesti polk===
Ajavahemikul 16. (29.) oktoober – 13. (26.) detsember 1917. aastal, kandis üksus nimetust ''Üksik Tallinna eesti polk'' ning allus Tallinna piirkonnas asuva [[Peeter Suure Merekindlus]]e maavägedele, erinevalt moodustatud [[1. Eesti Polk|1.]] ja [[2. Eesti Polk|2. Eesti Polgust]], mis allusid Vene Põhajarinde [[118. jalaväediviis]]ile.
 
▲[[5. märts]]il 1918. aastal saadeti polk Tallinnas, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioon]]ivõimude korraldusel laiali.
 
===3. Eesti Jalaväepolk ===
1918. aasta novembris moodustati [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] poolt endise [[1. Eesti Jalaväediviis]]i baasil Eesti rahvavägi. 21. novembril nimetati rahvaväe tuumikuks olev 1. Eesti Jalaväediviis - [[1. Diviis]]iks, mille koosseisu kuulusid kõik rahvaväe sõjaväeosad, sealhulgas uuesti Võrus formeeritav 3. polk.
 
Polgu staap asus [[Võru]]s, [[Kreutzwaldi tänav]] 30 (tolleaegse nimetusega Riia uulits), polgu formeerimine ja relvastamne toimus Saksa 388. jalaväerügemendi ja saksa sõdurite ''Soldatenraat''i vastutegevuse olukorras.
 
▲Ajavahemikul 13. (26.) detsember 1917. aasta – 5. aprill 1918. aasta kandis väeosa 3. Eesti Jalaväepolgu nimetust. Ajavahemikul [[30. november]] – [[17. detsember]] 1918. aastal, kandis väeosa nimetusena '''3. (Eesti) Rahvaväe polk''' ja asukoha tõttu ka 21. novembrist – 30. novembrini 1918. aastal '''(3.) Võru Eesti polgu''' nimetust, väeosa nimetati 17. detsembril 1918. aastal '''3. Eesti jalaväe polguks''', lühidalt 3. jalaväepolguks ning kandis seda nimetust kogu [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] jooksul kuni [[10. mai]]ni 1920. aastal.
*Polguülem, alampolkovnik (''alamoberst'') Eduard-Alfred Kubbo
*I Pataljon, ülem kapten [[Johan Schmidt]] ( – 21.1.1918);
*1. rood, ülem leitnant [[Jaan Hermann]]
*2. rood,
*3. rood, ülem leitnant [[Karl Ainson]]
*4. rood, ülem [[lipnik]] [[Paul Hinno]]
*II Pataljon, ülem staabikapten [[Jaan Kruus]]
*5. rood, ülem staabikapten Berg
*6. rood, ülem Jaan Madison
*7. rood,
*8. rood,
*9. rood,
*Ratsamaakuulajate komando, ülem [[Nicolai Fischer]]
*Sidekomando, ülem alamleitnant [[Jaan Madison]];
*Jalamaakuulajate komando, ülem alamleitnant Kubbo
*Sapöörikomando, ülem leitnant [[Otto Erma]]
*Kuulipildujakomando, staabikapten Univer
*Töörood, ülem [[staabikapten]] August Tõnisoff.
 
==Eesti Vabadussõda==
85. rida ⟶ 47. rida:
[[10. mai]]st 1920. aastal kuni [[12. juuli]]ni [[1921]]. aastal kandis väeosa nimetust ''3. jalaväe polk''.
 
1921. aastal liideti polguga [[8. Üksik Jalaväepataljonjalaväepataljon|8. Jalaväepolk]] ja piirivalve IV pataljon.
 
12. juulist 1921. aastal kuni 15. märtsini 1924. aastal kandis väeosa nimetust ''3. üksik pataljon'', teenistuskohaga [[Valga]] linn [[Klasmanni kasarmud|Klasmanni kasarmutes]].
93. rida ⟶ 55. rida:
Väeüksus kandis ajavahemikul [[22. märts]] 1924. aastal kuni 1. oktoobrini [[1928]]. aastal, pärast liitmist [[Sakala rügement|Sakala rügemendiga]], Sakala rügemendi 3. pataljoni nimetust.
 
===3. Üksik Jalaväepataljonjalaväepataljon ===
Eesti Rahvaväes [[1928. aasta sõjaväereform]]i käigus teostatud reorganiseerimise käigus moodustati seniste isikkoosseisuga komplekteeritud rügementide asemel [[üksikud jalaväepataljonid]], mis sõja alguse korral oleksid täiendatud mobiliseeritavatega ning moodustatud samade numbritega jalaväe''rügementideks''.
 
3. Jalaväerügement nimetati 1. oktoobrist 1928. aastal ''3. Üksikuks Jalaväepataljoniksjalaväepataljoniks''.
 
== Vaata ka ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/3._Üksik_jalaväepataljon"