Rail Baltic: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P teisaldas lehekülje Rail Baltica pealkirja Rail Baltic alla |
Resümee puudub |
||
9. rida:
==Eeltööd ja uuringud==
Projektile eelnes Briti konsultatsioonifirmalt [[AECOM]] tellitud Rail Balticu [[tasuvusuuring]]<ref>[http://www.mkm.ee/public/Rail_Baltica_Interim_Report_Volume_I_06_12_10.pdf] Rail Baltica Interim Report VOLUME I</ref>, mis kinnitas, et [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] 2 miljardi eurose planeeritud investeeringutoetusega võib ennustada projekti kasumlikkust. Projekti võiks toetada ka Euroopa Liidu [[2014]].–[[2020]]. aasta [[Euroopa Liidu finantsperspektiiv|finantsperspektiiv]]iga planeeritav uus toetusfond [[Euroopa Ühendamise Rahastu]] (''Connecting Europe Facility''), mille tingimusi rahvusvaheline Rail Balticu rajamise projekt täidaks.<ref name="poom">[[Raimo Poom]]. [http://www.epl.ee/news/eesti/rail-baltic-eesti-vottis-julge-otsusega-initsiatiivi.d?id=58426472 Rail Baltic: Eesti võttis julge otsusega initsiatiivi], [[Eesti Päevaleht]], 26. september 2011.</ref>
AECOMi uuringu järgi oleks kõige tasuvam marsruut [[Tallinn]]–[[Pärnu]]–[[Riia]]–[[Panevėžys]]–[[Kaunas]]. Enne Pärnut läbiva marsuudi fikseerimist oli üks altervatiiv ka [[Tapa]]t, [[Tartu]]t ja [[Valga]]t läbiv marsuut, Leedus oli valida Panevėžyst ja [[Šiauliai]]d läbiva marsruudi vahel. Eestis asuks eelistatud trajektoori korral 229 kilomeetrit raudteed.<ref name="bns">Uuring: Eesti peaks investeerima Rail Balticusse 440 miljonit eurot. [[BNS]]-i uudis, 29.06.2011.</ref>
| |||