Lembit Pärn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sõjaväes ei ole pursuisid, seal on ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid
24. rida:
Lembit Pärn õppis ja lõpetas [[1924]]. aastal [[Leningrad]]i [[Internatsionaalne Sõjakool|Internatsionaalse Sõjakooli]], [[1934]]. aastal [[Frunze-nimeline Sõjaväeakadeemia|Frunze-nimelise Sõjaväeakadeemia]] ja [[1938]]. aastal [[NSV Liidu Punaarmee Kindralstaabi Akadeemia]] ning oli [[1938]]–[[1940]] ja [[1950]]–[[1965]] Akadeemia õppejõud.
 
1940. aasta augustis määrati L. Pärn Tallinna, [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] staabiülema asetäitjaks, täites NSV Liidu Riigikaitse Rahvakomisariaadi eriülesannet olla esimeheks endise kodanliku [[Kaitseväe Peastaap|Eesti kindralstaabi]] ja [[Kaitseministeerium|sõjaministeerium]]i asjaajamise vastuvõtmise komisjonis. Pärast [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] ülevõtmise protsessi läbiviimist, suunati ta 1940. aasta septembris [[Daugavpils]]i, 2. erikorpuse staabiülemaks. 1941. aasta märtsis suunati korpus [[Minsk]]i, kuhu see jäi kuni [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] alguseni [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]].
 
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] oli Lembit Pärn 1941. aasta augustist [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] koosseisu kuuluva 50. armee staabiülem; 1941 aasta detsembrikuus juhatas ta kindralstaabi ohvitseride operatiivgruppi, kes aitas Moskva lahingute vastupealetungi ajal juhtimist ja varustust organiseerida 10. armees ja 1. kaardiväe-ratsakorpuses; 1942 aasta jaanuarist [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] koosseisu kuuluva 59. armee staabiülem.