Vikipeedia

Lähis-Ida esiaeg: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P teisaldas lehekülje Vana-Lähis-Ida eelajalugu pealkirja Lähis-Ida eelajalugu alla: lyhem nimi
toim natuke
1. rida:
{{toimeta}}
 
[[Pilt:Lähis-Ida.jpg|thumb|400px|Lähis-Ida reljeef ([[USGS]]-i andmed).]]
'''[[Lähis-Ida]] eelajalugu''' eelaajalugu annab ülevaate selle piirkonna arhailisest perioodist. SeeSellesse perioodaega käsitlebjäävad [[MeseopotaamiaMesopotaamia]] [[kultuur|kõrgkultuuri]] arengutsünd ning [[sumersumerid|sumerite]]ite sisserändega kaasnenud muutusisisseränne. Arhailine periood lõppeblõppes [[Sumer|sumerite linnriikide]] kadumisega, [[Akadi riik|Akadi suurriigi]] tõusu ning esimeste ajalooliste tekstide ilmumisega.
 
==Arhailine periood==
Umbkaudu 9000 eKr (vahemikus 1100011 000-7000) [[eKr]]) tekibtekkis Lähis-Idas põllumajandus ning hakkabhakkas arenema püsiv asustus. KasvatatakseKasvatati teravilju, kodustatakseja kodustati esimesed loomad. Umbkaudu aastaks 7000 eKr on leiutatud ka põletatud [[keraamika]]. [[Mesopotaamia]], [[Süüria]]-[[Palestiina]] ja [[Anatoolia]] varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos kõige esimesteks, mistõttu saabkutsutakse koguseda piirkonda kutsuda ka [[tsivilisatsioon]]i hälliks või sünnipaigaks. [[Kiilkiri|Kiilkirja]] tekke eelseid (u 3300-3200 eKr) tsivilisatsioone ja erinevaid asulaid on võimaliksaab analüüsida ainult [[arheoloogia|arheoloogilise]] leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalikelekirjalike ajalooallikateleajalooallikate eelnenudeelset ajalooperioodiaega nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida eelajaloolise perioodi erinevad etapid on omasaanud nime saanud muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast [[keraamika]]tkeraamikat või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud.
 
===Çatal Hüyük===
[[Pilt:CatalHoyukSouthArea.JPG|upright=1.7|pisi|Väljakaevamine Çatal Hüyükis]]
[[Çatalhöyük|Çatal Hüyük]] ([[türgi keeleskeele]]s „kahvlimägi”"kahvlimägi") on maailma tuntumaid [[kiviaeg|kiviaegseid]] linnalisi asulakohti [[Anatoolia|Anatoolias]] tänapäevase [[Türgi]] aladel [[Konya]] linna lähistel. Asulakoha väljakaevamisi juhatas aastatel 1961–1965 briti arheoloog [[James Mellaart|James Mellaart]], alates aastast 1993 on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ''ca'' 7500 eKr [[neoliitikum]]is asutatud linnaga, mille territoorium hõlmas üle 100 [[hektar]]i ning kus võis elada hiilgeaegadel kuni 1000010 000 inimest. [[Linn]] oli ehitatud põletamata [[tellis|tellistest]], majade vahel puudusid tänavad ja muud ühendusteed ning oma valdustesse sisenesid inimesed katustel olnud uste kaudu. Kokku on avastatud 18 erinevat arheoloogilist kihti, mis annavad tunnistust sellest, et vanade elamute [[deformatsioon|deformeerudes]] ehitati perioodiliselt nende tasandatud varemetele uus asula. Majad olid väga oskuslikult ehitatud ning tihtipeale kaunistatud kõikvõimalike [[reljeef|reljeefide]] ja maalingutega. Asulakohast on leitud muude skulptuuride hulgas leitud rohkelt ka [[naine|naise]] kehavorme kujutavaid figuriinekujukesi, mille tõttu on tihtipeale oletatud, et Çatal Hüyükis elanud inimeste religioonreligiooni keskmes võis olla keskendunud viljakust sümboliseeriva emajumaluse kultusesümboliseeriv ümberemajumalus. Peamiseks tegevuseks oli [[põllumajandus]], karjakasvatus ning jahipidamine. Asulakoht hüljati ca 6. ataastatuhande keskel eKr.
 
===Jeeriko===
[[Jeeriko]] (tänapäevase nimega Tell es-sultanSultan) on üks vanimaid teadaolevaid linnalisi asulakohti maailma ajaloos. Tänapäevane Jeeriko linn asub [[Jordan]]i jõe läänekalda lähedal [[Palestiina]] Läänekalda territooriumil. Esimesed andmed asustusest Jeerikos pärinevad u.umbes aastast 9400 eKr. Aastaks 7000 eKr onkujunes välja kujunenud mitme tuhande elanikuga varajane [[asula]]. See asus loodusliku allika juures, mistõttu oli tegu ka ajaloolise küttide-[[korilanekütid-korilased|küttide-korilaste]] laagri- või kogunemispaigaga. Asulakohta ümbritsesid müürid. Surnuid maeti elamute põrandate alla. Levinud oli komme vormida surnute koljude umberümber kipsist näojoonte vormiminenäojooned, mis viitab teatavaleesivanemate esivanematekultuselekultusele.
 
===Hassuna===
[[Hassuna]] kultuur]] õitses Lähis-Idas vahemikus u 6000–5250 eKr. Tänapäevane Tell Hassuna väljakaevamiskoht asub [[Iraak|Iraagis]] [[Tigris]]e jõest läänes umbkaudu 40 kilomeetri kaugusel muistsest [[Assüüria]] [[Nineve|Nineve]] linnast. Hassuna ajastul tekkisid ka esimesed Põhja-Mesopotaamia põllumajandusasulad. Väga tuntud on ka rikkalike kaunistustega hassunaHassuna stiilis keraamika. Kultuuril on palju sarnasusi ka Jeerikoga. Elati väikestes linnalistes asulates, milledes asuvad majad olid ehitatud ümber keskse väljaku.
 
===Samarra===
[[Sāmarrā' kultuur|Samarra]] kultuur]] levis Lähis-Idas vahemikul u. 6000–4800 eKr, on oma nime saanud Tell Sawwani väljakaevamiskoha järgi, mis asub [[Tigris|Tigrise]] jõe idakaldal 125 km [[Bagdad]]ist põhjapool. Tegu oli üpriski suure ja rikka linnalise asulaga, kus oli välja kujunenud juba kindel sotsiaalne [[hierarhia]]. Leitud on ka jälgi varajasest niisutuskanalite süsteemist. Samarra kultuuri kõige tuntumakstuntum mälestiseksmälestis on samarra [[Samarra keraamika]], mida iseloomustavad erinevad geomeetrilised kujundid (sh [[svastika]]) ning stiliseeritud loomade ja lindude kujutised. Keraamika oli väga laialt levinud kõikjal Lähis-Idas ja, seega oli see kultuur varasematega võrreldes väga suure tähtsuse ja ka mõjuga hilisematele kultuuridele. [[Pilt:Children in Samarra.jpg|upright=1.7|pisi|Lapsed Samarras ]]
 
===Halaf===
[[Halafi kultuur]] (u 6100–5400 eKr) on oma nime saanud [[Tell Halaf]]i väljakaevamiskoha järgi, mis asub tänapäevases Kirde-Süürias [[Türgi]] piiri ääres. Kasvatati [[nisu]], [[oder|otra]], [[harilik lina|lina]]. Kodustatud olid kitsed ja [[lammas|lambad]]. Iseloomulikuks sellele perioodile oli käsitsi valmistatud ja põletatud keraamika, mis oli dekoreeritud kõikvõimalike geomeetriliste kujunditega, tavaliselt ühe- või kahevärvilised.
 
===UrukiUbaid===▼
[[Ubaid]]i perioodiks kutsutakse ajavahemikku Mesopotaamia ajaloos u 6000–3800 eKr. Periood sai nime [[Tell al-Ubaid]]i väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse [[Ur]]i linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alanes võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul võeti kasutusele [[ratas]]. Keraamikas tuli kasutusele [[potikeder]], perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. Toimus üleminek halkoliitikumi ehk [[esiaeg|vase-kiviaega]]. Sel ajal ehitati Mesopotaamias kiirelt välja niisutuskanalid. Ubaidi kultuur hakkas kõikjal domineerima eelnenud Halafi kultuuri asemel.
 
[[Ubaidi]] perioodiks kutsutakse ajavahemikku Mesopotaamia ajaloos u 6000–3800 eKr. Nime on periood saanud Tell al-Ubaidi väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse Uri linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alaneda võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul toimub ratta kasutuselevõtt. Esmalt tuleb kasutusele keraamikas potikeder ja perioodiAjastu lõpuks oletatavasti ka rattad vankritel. Toimub üleminek halkoliitikumi ehk [[esiaeg|vase-kiviaega]]. Sel ajal toimus kiire niisutuskanalite süsteemi väljaehitamine Mesopotaamias. Ubaidi kultuur muutub domineerivaks kõikjal piirkonnas eelnenud Halafi kultuuri asemel. Selle ajastu lõpuks toimub kiire [[linnastumine]]. Samal ajal algabalgas ka elanikkonna kihistumine ja [[eliit|eliidi]] väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levinud onLevisid isiku tuvastamise eesmärgiltuvastamiseks kasutatavad tempelpitsatid[[pitsat]]id. Seda ajajärku võib nimetada ka nimetada tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 hakkabeKr hakkas arenema muistne [[Eridu]] linna [[tempel]], jamille selleümber umber hiljem kujunenudkujunes linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvabkasvas aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks [[TsirkuraatTsikuraat|tsikuraadiga]].<ref name="Ubaidi">[http://babel.massart.edu/~tkelley/v5.0/eridu/ The Eridu temple]</ref><ref name="Ubaidi2">[http://www.britishmuseum.org/about_us/museum_activity/middle_east/iraq_project/ubaid_photos/page_1.aspx Ubaidi visit and photos]</ref>▼
 
===UbaidiUruk===▼
[[Uruki periood]]i nimetatakse ka [[Sumer]]i arhailiseks ajastuks, see hõlmab ajavahemikku u 4000–3000 eKr. Sellel ajastul oli [[Mesopotaamia]] tähtsaim keskus suureks arenenud [[Uruk]]i linn, mis domineeris piirkonna kõikide teiste asulate üle. Sellesse ajastusse jääb riikide sünd, linnade tormiline areng ja kiilkirja arhailiste vormide kasutuselevõtt. See oli [[Pronksiaeg|pronksiaja]] algus Lähis-Idas. Tsivilisatsiooni areng Lõuna-Mesopotaamias mõjutas kogu Lähis-Ida ja ka kaugemaid piirkondi.
 
Ühiskond muutus üha rohkem organiseerituks ja tekkisid erinevad [[klassiühiskond|ühiskonnaklassid]], mis jaotusid vastavalt ametitele ning üha enam ka sotsiaalsele, nii päritavale kui ka varanduslikule [[sotsiaalne staatus|staatusele]]. Uruki ajastu lõpupoolelt pärinev kiilkirjatekst "Ametite nimekiri" on selgelt [[hierarhia|hierarhiline]] ja kogu riigi kõrgeim amet näis kuuluvat nn [[preesterkuningas|preesterkuninga]] funktsioonis ametimehele. Temast allpool on omakorda mainitud kõikvõimalike elualade juhte.<ref name="Ametite">[http://www.eao.ee/12pildid/espak_sazonov_despotism.pdf Idamaise despotismi lätted]</ref> Tekkinud on ka töölistele organiseeritud ja standardiseeritud palgamaksmissüsteemid. Vahel kutsutakse kogu seda ajastut pöördelisuse tõttu "Uruki fenomeniks" ja ka "[[linnastumine|linnastumise]] revolutsiooniks".
 
Varem oletati, et suurte muutuste taga Mesopotaamia kultuuris võis olla uue rahvagrupi, [[sumerid|sumerite]] sisseränd, kes asusid elama põlisrahva ubaidlaste territooriumile. Kuna aga ühtegi otsest arheoloogilist tõendit teatava teise rahva saabumisest ei ole, siis tänapäeva teaduses peetakse sumereid üldiselt Mesopotaamia põlisasukateks. Samas ei saa välistada ka mõne suurema rahvakillu sisserännet 4. aastatuhande jooksul. Varasem käsitsi tehtud ja meisterlikult viimistletud keraamika asendub potisseparattal tehtud masstoodanguga. Eriti levisid on aga vormi sees valmistatud standardse mahuga savikausid. Tõenäoliselt jagati kausside standardmõõtude kohaselt ka palgana makstavat toitu kõikvõimalikele töölistele ja ametnikele. Neid kausse kutsutakse [[viltuse servaga kauss]]ideks. 4. aastatuhande keskpaigaks eKr oli Uruki kultuuri mõju levinud kõikjale Lähis-Itta ja ka [[Süüria|Süüriasse]], Elamisse ning [[Egiptus]]esse. Võib oletada, et Egiptus sai mõjutusi Lähis-Idast ning [[tellis]]ed, võib-olla ka kiri ja [[silinderpitsat]]id kujunesid seal osalt Lähis-Ida mõjul.
▲===Ubaidi===
▲[[Ubaidi]] perioodiks kutsutakse ajavahemikku Mesopotaamia ajaloos u 6000–3800 eKr. Nime on periood saanud Tell al-Ubaidi väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse Uri linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alaneda võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul toimub ratta kasutuselevõtt. Esmalt tuleb kasutusele keraamikas potikeder ja perioodi lõpuks oletatavasti ka rattad vankritel. Toimub üleminek halkoliitikumi ehk [[esiaeg|vase-kiviaega]]. Sel ajal toimus kiire niisutuskanalite süsteemi väljaehitamine Mesopotaamias. Ubaidi kultuur muutub domineerivaks kõikjal piirkonnas eelnenud Halafi kultuuri asemel. Selle ajastu lõpuks toimub kiire [[linnastumine]]. Samal ajal algab ka elanikkonna kihistumine ja [[eliit|eliidi]] väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levinud on isiku tuvastamise eesmärgil kasutatavad tempelpitsatid. Seda ajajärku võib ka nimetada tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 hakkab arenema muistne [[Eridu]] linna [[tempel]] ja selle umber hiljem kujunenud linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvab aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks [[Tsirkuraat|tsikuraadiga]].<ref name="Ubaidi">[http://babel.massart.edu/~tkelley/v5.0/eridu/ The Eridu temple]</ref><ref name="Ubaidi2">[http://www.britishmuseum.org/about_us/museum_activity/middle_east/iraq_project/ubaid_photos/page_1.aspx Ubaidi visit and photos]</ref>
 
Urukist pärit kaupmehed ja rändurid asutasid oma [[koloonia]]id või kaubavahetusjaamu nagu näiteks [[Habuba Kabira]] [[Eufrat|Eufrati]] keskjooksul Süüria aladel. Uruki ajastul tulid kasutusele silinderpitsatid.<ref name="silinderpitsat">[http://www.britishmuseum.org/explore/highlights/highlight_objects/me/w/white_calcite_seal.aspx silinderpitsat hilisemast Jemdet Nasr ajastust], pildid tänapäeva Urukist.</ref> Uruki linna [[Eanna]] rajooni templikompleksi kaunistused savikoonustest mosaiikidega on Uruki ajastu arhitektuuri üks peamisi näidiseid.<ref name="templikompleks">[http://www.britishmuseum.org/the_museum/museum_in_the_world/middle_east_programme/iraq_project/uruk_photos/page_1.aspx Uruk visit and photos], pildid tänapäeva Urukist.</ref> Kiilkiri tekkis Sumeris u 3300–3200 eKr, pisut hiljem tekkis kiri iseseisvalt tänapäevase Iraani aladel muistses Elamis. Üks sellaseid tuntumaid kunstiteoseid on nn [[Uruki vaas]].<ref name="vaas">[http://oi.uchicago.edu/OI/IRAQ/dbfiles/objects/14.htm Lost treasures of Iraq], Warka Vaas.</ref>
▲===Uruki===
[[Uruki]] perioodi nimetatakse ka [[Sumer]]i arhailiseks ajastuks ning see hõlmab ajavahemikku u 4000–3000 eKr. Sellel ajastul oli [[Mesopotaamia]] tähtsaimaks keskuseks väga suureks arenenud Uruki linn, mis domineeris kõikide teiste piirkonna asulate üle. Sellesse ajastusse jääb riikide sünd, linnade tormiline areng ja kiilkirja arhailiste vormide kasutuselevõtt. [[Pronksiaeg|Pronksiaja]] algus Lähis-Idas. Lõuna-Mesopotaamias toimunud tsivilisatsiooni areng mõjutab kogu Lähis-Ida ja ka kaugemaid piirkondi. Ühiskond muutub üha rohkem organiseerituks ja tekkinud on erinevad ühiskondlikud klassid, mis jaotuvad vastavalt ametitele ning üha enam ka sotsiaalsele nii päritavale kui ka varanduslikule staatusele tuginedes. Uruki ajastu lõpupoolelt pärinev [[kiilkiri|kiilkirjatekst]] „Ametite nimekiri“ on selgelt [[hierarhia|hierarhiline]] ja kogu riigi kõrgeim amet näib kuuluvat nn preester-kuninga funktsioonis ametimehele. Temast allpool on omakorda mainitud kõikvõimalike elualade juhte.<ref name="Ametite">[http://www.eao.ee/12pildid/espak_sazonov_despotism.pdf Idamaise despotismi lätted]</ref> Tekkinud on ka töölistele organiseeritud ja standardiseeritud palgamaksmissüsteemid. Vahel kutsutakse kogu seda ajastut oma pöördelisuse tõttu „Uruki fenomeniks“ ja ka „linnastumise revolutsiooniks“. Varasemalt oletati, et suurte muutuste taga Mesopotaamia kultuuris võis olla uue rahvagrupi sumerlaste sisseränd, kes asusid elama põlisrahva ubaidlaste territooriumile. Kuna aga ühtegi otsest arheoloogilist tõendit teatava teise rahva saabumisest ei ole, siis kaasaegne teadus üldjuhtumil peab sumerlasi Mesopotaamia põlisasukateks. Samas ei saa välistada ka mõne suurema rahvakillu sisserände 4. aastatuhande jooksul. Varasem käsitsitehtud ja meisterlikult viimistletud [[keraamika]] asendub potisseparattal tehtud masstoodanguga. Eriti levinud on aga vormi sees valmistatud savikausid [[standard|standardsete]] mahutavustega. Tõenäoliselt jagati kausside standardmõõtude kohaselt ka palgana makstavat toitu kõikvõimalikele töölistele ja ametnikele. Neid [[kauss]]e kutsutakse viltuse servaga kaussideks. 4. aastatuhande keskpaigaks [[eKr]] oli Uruki kultuuri mõju levinud kõikjale Lähis-Itta ja ka [[Süüria|Süüriasse]], Elamisse ning [[Egiptus]]esse. Võib oletada, et Egiptus sai mõjutusi Lähis-Idast ning tellised, võimalik et ka kiri ja silinderpitsatid kujunesid osalt Lähis-Ida mõjul. Urukist pärit kaupmehed ja rändurid asutavad oma kolooniaid või kaubavahetusjaamu nagu näiteks Habuba Kabira [[Eufrat|Eufrati]] keskjooksul Süüria aladel. Uruki ajastul tulevad kasutusele silinderpitsatid.<ref name="silinderpitsat">[http://www.britishmuseum.org/explore/highlights/highlight_objects/me/w/white_calcite_seal.aspx silinderpitsat hilisemast Jemdet Nasr ajastust], pildid tänapäeva Urukist.</ref> Uruki linna Eanna rajooni templikompleksi kaunistused savikoonustest mosaiikidega on saanud üheks Uruki ajastu arhitektuuri peamisteks näidisobjektideks.<ref name="templikompleks">[http://www.britishmuseum.org/the_museum/museum_in_the_world/middle_east_programme/iraq_project/uruk_photos/page_1.aspx Uruk visit and photos], pildid tänapäeva Urukist.</ref> Kiilkiri tekkis Sumeris u 3300–3200 eKr, samal ajastul tekkis kiri iseseisvalt pisut hiljem tänapäevase Iraani aladel muistses Elamis. Üheks tuntuimaks kunstiteoseks sellest ajastust on nn Uruki vaas.<ref name="vaas">[http://oi.uchicago.edu/OI/IRAQ/dbfiles/objects/14.htm Lost treasures of Iraq], Warka Vaas.</ref>
 
===Jemdet Nasr===
[[Jemdet Nasr]]i periood oli u. ajavahemikul 3100–2900 eKr. ToimubToimus [[Uruk]]i süsteemi langus ning kultuuri levik rohkematesse Mesopotaamia linnadesse. Üks suur keskus Uruk asendub mitmeteasendus väiksemate kõrgelt arenenud linnaliste keskustega. KujunevadKujunesid välja Mesopotaamia riigid, milledemille keskmes onoli linn ning mis hõlmavad endassehõlmasid ümbruskonna põllumaid ja väiksemaid [[asula|asulaid]]. ToimubArenes [[bürokraatia|bürokraatlike]], struktuuridekiiremini arengeristusid ja erinevate ühiskonnaklasside eristumise kiirenemineühiskonnaklassid. Kiri areneb üha rohkemarenes [[piktogramm|piktograafilisest]] kirjast üha rohkem [[kiilkiri|kiilkirjaks]]. AjastuAjastut onmääratletakse eelkõige defineeritud keraamika järgi.
 
===Arhalise perioodi lõpp===
Ajastut, mis järgneb Jemdet Nasri perioodile järgnenud ajastut kutsutakse [[Sumer]]iSumeri varadünastiline ajastu|Sumeri varadünastiliseks [[asjastu|ajastuks]]. Sellel perioodil hääbuvadhääbusid sumerite linnriigid ning tekivad mitmedtekkisid iseseisvad [[suurriigid|suurriigid]] oma valitsejatega ning, kasutusele on võetudvõeti [[kiilkiri]]. TekivadKirja pandi esimesed ajaloolised tekstid. JärgnevalSeejärel perioodil tekibtekkisid [[Akadi] riik]] ning kaja [[Vana-Babüloonia]] riik, mis kestis üle kaheksa sajandi.
 
== Viited ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Lähis-Ida_esiaeg"