Redaktsioon: 15. jaanuar 2012, kell 22:42 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 94 660 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. jaanuar 2012, kell 23:07 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 94 660 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
20. rida: ==Polgu moodustamine== Nõukogude Tartu kütipolgu formeerimisele pandi alus pärast [[Saksa keisririik\|Saksa keisririigi]] vägede pealetungi [[Mandri-Eesti]]le ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)\|Eesti okupeerimise]] järel Nõukogude Venemaale taganenud [[Eesti Punakaart\|Eesti Punakaardi]] väeosadest 1918. aasta 23. mail [[Gattšina]]s '''5. Tartu-Jamburgi polgu''' loomisega. Polk moodustati Tartu ja [[Petrograd]]i [[Putilovi tehas]]te ühise partisanisalga ja ka Eesti Narva punakaardi salkadest. Hiljem nimetati polk ümber '''15. Tartu jalaväepolguks''' (vene ''15-й Тартуский пехотный полк''), mis võttis 1918. aasta augustist osa lahingutest [[Põhjarinne (Vene kodusõda)\|Põhjarindel]], [[Vene kodusõda\|Vene kodusõjas]]. Pärast Saksamaa keisririigi ja Nõukogude Venemaa vahel [[Brest-Litovsk]]is sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping\|rahulepingut]] jäeti salga osa [[Jamburg]]i, kus Tartu-Putilovi salgaga liideti Eestist väljataganenud Narva ja Rakvere punakaardisalgad [[August Lillakas]]e juhatusel ning üksus nimetati ümber '''Tartu-Putilovi pataljon'''iks, 1918. aasta augustis nimetati pataljon ümber '''Tartu-Putilovi polguks'''. 44. rida: 15. detsembril osales Tartu kütipolk [[Rägavere lahing]] Kunda jõe joonel, lahingukorra kohaselt ründas Tartu kütipolk lõuna pool raudteed (1300 meest 8 suurtüki ja 26 kuulipildujaga), põhja pool aga Tallinna kütipolk (500 meest 10 suurtüki ja 7 kuulipildujaga) koos väiksemate väeosadega. Tartu kütipolgu ümberhaaramismanöövri ähvardusel pidi Eesti armee taganema ning selle tulemusena 16. detsembril hõivasid Punaarmee väeosad Rakvere. [[3. jaanuar]]il 1919. a. määrati Punaarmee eesti väeosad 6. Kütidiviisi koosseisu ja moodustasid selle III brigaadi. Selle ajani olid punased eesti kütipolgud olnud ainult 6. laskurdiviisi operatiivalluvuses. Eesti kütipolkudest moodustati 3. KD III brigaad ja muudeti ka polkude numbreid: 1. Tallinna polgust sai 52. Tallinna polk, 2. Viljandi polgust sai 53. Viljandi polk ja 15. Tartu polgust sai '''54. Tartu polk''' (vene ''54-й Тартуский коммунистический стрелковой полк''). [[4. jaanuar]]il 1919. aastal ~~lahingus~~ [[Kehra lahing]]us Kehra [[Lahinguvälja raudteejaam\|raudteejaam]]asa lähedal lõi Eesti [[Kapten Irv\|soomusrong nr 1]] tagasi Tartu kütipolgu 2. pataljoni rünnaku ning sundis polgu kaotustega taanduma. [[7. jaanuar]]il 1919. aastal alustas Eesti armee üldist pealetungi ~~nig~~ning Tartu kütipolk taandus Rakverre. [[11. jaanuar]]il 1919. aastal maandati Kundas eesti dessantpataljon, mis piiras ümber [[Võleküla]] juures asuvad Tartu kütipolgu osad, ööl vastu 12. jaanuari jättis 6. Kütidiviis maha Rakvere ning 16. jaanuaril Jõhvi. 56. rida: Pärast Nõukogude [[Punaarmee]] väljatõrjumist [[Põhja-Eesti]]st andis [[18. veebruar]]il 1919 [[Lev Trotski]] käsu luua [[Eesti Punaarmee]]d, mis moodustati 7. armee Pihkva väegrupist. 7. armee koosseisu lülitati 6. ja 10. kütidiviisid ja moodustatud [[1. Eesti Kütidiviis]]. [[Kategooria:Eesti NSV poliitika]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõda]]

3. Tartu kütipolk: erinevus redaktsioonide vahel