Erinevus lehekülje "Alfred Luts" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Läks koolipoisina vabatahtlikult [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõtta]].
 
1930. aastal lõpetas Tallinnas [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kõrgemas Sõjakool]]i, kus jätkas ka teenistust [[major]]i auastmes Sõjakoolis kuulipildurite kompanii ülemana [[1933]]. aastani;
 
[[1934]]. aastal oli major Alfred Lutsta 10. Üksiku jalaväepataljoni ülem;
 
Alates 1934. aastast ta töötas käsundusohvitserina ja hiljem kuni 1938. aastani I operatiivosakonna ülema abina [[Kaitsevägede Staap|Kaitsevägede Staab]]is.
 
1938–1939 oli ta [[Sõjavägede Staap|Sõjavägede Staabi]] VI osakonna ülem
 
[[1. mai]]st oli ta 1939–1940 Sõjavägede Staabi I osakonna (operatiivosakond) ülem
 
Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt, [[1940]]. aasta [[juunipööre]]t ning Eesti kaitseväe liitmist NSV Liidu [[Punaarmee]]ga määrati ta [[182. Eesti Laskurdiviis]] luurejaoskonna ülemaks;
 
1941. aasta jaanuaris ülendati ta [[kindralleitnant|kindralleitnandiks]];
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjas]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] puhkemisest alates saadeti ta koos diviisiga [[Pihkvamaa]]le, kus ta läks lahingutes [[Porhov]]i all koos paljude eesti sõduritega üle Saksa poolele.
 
Algselt viibis ta vangistuses [[Pärnu sõjavangilaager|Pärnu sõjavangilaagris]], pärast aga vangidest moodustatud saksaSaksa armee tõlkide grupis Wi-Kdo “Görlitz”, kust [[12. juuli]]l 1941. aastal vabastati vangistusest.
 
Tuli Eestisse ja määrati Tallinna linna saksa komandandi [[kindralleitnant]] [[Raitz von Frentz]]i poolt vastvallutatud Tallinna [[Omakaitse]] juhiks. 1941. aasta lõpus töötas politseiprefektina [[Pihkva]]s. [[1942]]. aasta augustist oli ta Saaremaa politseiprefekt ([[Kuressaare]]s).
 
==Kirjandust==
*Luts, Alfred. Heitluste keerises. I-II. trükk Stockholm- Stockholm: Välis-Eesti & EMP,; I kd 1975-, II kd 1976. II trükk - Tallinn: Olion, 2004; I-II kd.
 
{{JÄRJESTA:Luts, Alfred}}