Reduktor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
59. rida:
Reduktoritele tehakse projekteerimisel kinemaatiline ja tugevusarvutus.
Kinemaatiline arvutus seisneb reduktori üldise ning ka üksikute astmete ülekandearvude määramises ja valitud kinemaatikaskeemi täpsustamises. Astmete vahelised ülekandearvud määratakse kindlaks olenevalt ülekande liigist (silinder-, koonus- või tiguülekanne) ning reduktori üldisest ülekandearvust. Viimane omakorda sõltub sisend- ja väljundvõlli nurkkiirustest.
Tugevusarvutustega määratakse kindlaks telgede vahed, moodulid, rataste ja võllide mõõtmed. Seejuures tehakse ka ülekande hambumiselementide geomeetriline arvutus. Ühe-, kahe- ja kolmeastmeliste silinderreduktorite nii üldised kui ka üksikute astmete ülekandearvud on standardiseeritud.
Standardsete seeriareduktorite kasutamisel tehakse nende hammasülekannetele ja võllidele konkreetseid ekspluatatsioonitingimusi silmas pidades kontrollarvutus.
Reduktori arvutamine ja projekteerimine sisaldab järgmisi põhietappe:
* Elektrimootori valik ja reduktori kinemaatiline arvutus.
* Reduktori võllide orienteeriv arvutus.
* Hammas- ja tiguülekannete arvutus.
* Laagrite valik.
* Reduktori eskiisjoonis.
* Võllide lõplik arvutus.
Reduktori kere konstruktsioonielemendid määratakse empiiriliste valemitega, mida võib leida [[masinaelement]]ide teatmekirjandusest.
==Vaata ka==
*[[Hammasülekanne]],
*[[Tiguülekanne]],
| |||