Küllastunud ja küllastumata ühendid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
grammatikat ja toim
1. rida:
[[Keemia]]s nimetatakse '''küllastunud ühenditeks''' neid [[orgaanilised ühendid|orgaanilisi ühendeid]], mille [[molekul]]is on [[süsinik]]u [[aatom]]id omavahel seotud [[üksikside]]metega. Näiteks [[alkaanid]] ja [[tsükloalkaanid]].
 
'''Küllastumata ühendid''' on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsiniksüsinik–süsinik-süsinik [[kaksikside]] või süsiniksüsinik–süsinik-süsinik [[kolmikside]] või mitu kordset sidet. Näiteks [[alkeenid]], [[alküünid]] ja [[dieenid]]. Orgaanilise materjali küllastumatust'''[[küllastumatus]]t''' näitab [[joodarv]].
 
Nii küllastunud kui ka küllastumata ühendid võivad sisaldada [[funktsionaalrühm]]i. Näiteks küllastunud [[alküülrühm|alküül]][[alkoholid]] või küllastumata [[allüülsed ühendid|allüülalkoholid]]. [[Rasvhapped]] jagatakse küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks.
 
Formaalselt kuuluvad küllastumata ühendite hulka ka [[areenid]]. Kuna aga nende ühendite molekuli ehitus ja keemilised omadused on oluliselt erinevad eelnimetatud küllastumata ühenditega võrreldes, siis tavaliselt [[aromaatsed ühendid|aromaatseid ühendeid]] vaadeldakse omaette ainete klassina.
 
==Vaata ka==
*[[Orgaanilised ühendid]]